Kuidas peatame elurikkuse vähenemise Eestis?

Inimeste elu planeedil Maa sõltub täielikult meiega siin koos elavatest liikidest - just tänu looduse mitmekesisele elustikule on meil puhas õhk, piisavalt toitu ja joogivett ning muud eluks vajalikud tingimused. Mitmekesine ja terve looduskeskkond aitab leevendada kliimamuutuse ning sellest tulenevate põudade ja üleujutuste mõjusid.

Paraku on elurikkus hoogsalt vähenemas. Ületarbimise ja loodusvarade (puit, turvas, põlevkivi jmt) intensiivse kasutamise tõttu on loodus oluliselt vaesemaks muutunud. Kui jätkame samal kursil, muutub meie toidulaud üha kesisemaks, süvenevad põuad ja põhjavee nappus ning sagenevad haiguspuhangud.

Foto: Maria Kooskora

Värsked teadusanalüüsid on jõudnud järeldusele, et kriisi pidurdamiseks oleks tarvis  kaitsta umbes poole maakera jagu ökosüsteeme. Meil tuleb elurikkuse kaole pidurit tõmmata nii oma aias, linnatänavatel kui ka metsas, meres, märgaladel, jõgedes, niitudel kui ka mujal. Nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas. Selleks on vaja inimesel anda teistele liikidele ja looduslikele maastikele planeedil taas rohkem ruumi ning  kahjustatud alasid tervendada, näiteks soid ja pärandniite taastada.

EESMÄRK: Euroopa 10% puutumata ja 20% loodussõbralikult majandatud alasid

Euroopa Liit seadis elurikkuse strateegias eesmärgi võtta 2030. aastaks kaitse alla 30% merealadest ja 30% maismaast. Kaitse tähendab siinkohal laias laastus seda, et 10% neist aladest jääksid edaspidi puutumatuks ning 20% loodussõbralikult (nt mahedalt) majandatuks.

Eestis on praegu kaitseta ligi 81% merealadest ja 81% maismaast  (st kaitse all mõlemast 19%) ning paljudel neist aladest käib hoogne looduse hävitamine. Selleks, et anda oma panus looduse, sh inimese heaolu hoidmiseks, peame lisaks praegusele Eestis kaitse alla võtma veel vähemalt 11% maismaast ja 11% merealadest. Nõnda saavutame meie looduse jaoks hädavajaliku 30% eesmärgi.

Hiljutine arvamusuuring näitab, et eestimaalased toetavad seda eesmärki:

Turu-uuringute AS arvamusuuring 1000 eestimaalase seas.


PLAAN: Millised alad võiks täiendavalt kaitse alla võtta?

Esmalt on mõistlik hoolikamalt hoida selliseid alasid, kus liigirikkus on veel säilinud - näiteks vanu looduslikke metsi, rabasid, puisniite, looduslikke jõgesid. Nii Eesti kui ka teised Euroopa Liidu riigid on just praegu valimas alasid, mida võiks elurikkuse hoidmiseks täiendavalt kaitse alla võtta.

Vaata videost lähemalt, mida eksperdid Eesti looduse olukorra ja hoidmise kohta ütlevad:

 
EKO ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD

Eesti keskkonnaorganisatsioonid tegid 2023. aastal analüüsi, millised alad võiks Eestis täiendavalt kaitse alla võtta. Analüüsist lähtuvalt tegi Eesti Keskkonnaühenduste Koda alade valikuks oma ettepanekud peamiselt soode ja pärandniitude osas, lähtudes elurikkuse strateegias fookuses olevate süsiniku- ja elurikastest ökosüsteemidest. Täpsemad ettepanekud metsade ja merealade kohta on koostamisel. 

Tutvu EKO ettepaneku mere osaga SIIN ning maismaa osaga SIIN

Täpsem soode ja poollooduslike koosluste kaardikiht on SIIN
Täpsemad metsade kaitse alla võtmise ettepanekud (esitatud veeb 2024) on leitavad SIIN (kaardikiht SIIN).

_______________________


Loe lisaks: