Rail Balticu „Pärnu-Kabli“ lõigu keskkonnamõjude hindamine vajab vääriselupaikade osas täiendamist

Peamised murekohad:

• Varjatud mõjude eiramine: Lisaks otsesele raadamisele kahjustab raudtee ehitus metsi ka servamõju ja kuivenduse kaudu. Praegune aruanne ei käsitle neid mõjusid piisavalt, kuigi tegu on pöördumatu negatiivse mõjuga.

• Puudulik ja eksitav hüvitamine: Keskkonnaameti pakutud hüvitisalad (31,4 ha) ei kata tegelikku tekkivat looduskahju. EKO hinnangul vajab hüvitamist kokku 63,7 ha vääriselupaiku. Praegused asendusala valikud on küsitavad, kuna osa neist asub aladel, mis peaks juba olema kaitse all või trassi vahetus läheduses, kus servamõju need niikuinii rikub.

• Oht haruldastele liikidele: Väide, et mõju kaitstavatele liikidele (nt laialehine nestik) on välistatud, ei vasta tõele. Taimede ümberistutamine on ebakindel, kaheldava edukusega meede ning praegu pakutud asendusmännikud ei sobi elupaigaks liikidele, kes elavad viljakates lehtmetsades.

EKO ettepanekud lahendusteks:

1. Reaalne asendamine: kuna uue vääriselupaiga väljakujunemine võtab aastakümneid, tuleb hävitatud alad hüvitada vähemalt kolmekordselt, võttes kaitse alla potentsiaalsed ehk peatselt vääriselupaigaks arenevad metsaalad.

2. Sihipärane kaitse: hüvitisaladeks tuleb valida alad, kus elavad samad ohustatud liigid, keda trassiehitus otseselt kahjustab.

3. Ökodukti asukoha muutus:  nihutada planeeritud ökodukti asukohta ligikaudu 80 meetrit lõuna poole. See väike muudatus säästaks esindusliku vääriselupaiga (VEP212084) hävimisest.

4. Eraldi peatükk KMH aruandes: Nõuame, et vääriselupaikadele avalduv mõju oleks välja toodud eraldiseisva ja põhjaliku peatükina, kus on kirjeldatud nii otsesed kui kaudsed mõjud.

Vääriselupaigad on Eesti looduse pärlid, kus säilib elurikkus, mida tavapärases majandusmetsas ei kohta. Rail Balticu suurusjärgus arendus peab võtma vastutuse ja tagama, et loodusväärtuste kadu oleks ausalt mõõdetud ja sisuliselt hüvitatud.