Hiiumaa metsad vajavad killustatud kaitse asemel tervikvaadet ja sisulist kaitset

Kaitse-eeskiri ise on vormistatud eeskujulikult selgelt ja lühidalt, kuid menetluse käigus on kaardikihtidelt murettekitavalt kadunud mitmed varem sihtkaitsevööndisse planeeritud kõrge väärtusega metsaalad. EKO ootab nende esinduslike alade kiiret kaardile tagasi kandmist, et vältida väärtuslike looduspaikade hääbumist muu menetluse ootuses.

Ühe keskse ettepanekuna kutsuvad keskkonnaühendused üles vaatama Hiiumaa metsi kui tervikut, eriti Eesti ühtede põlismetsarohkeimate piirkondade ehk Kõpu ja Tahkuna puhul. Selle asemel et kaitsta vaid üksikuid metsakilde intensiivselt majandatavas maastikus, tuleks nende piirkondade riigimetsad tervikuna arvata uuendusraieid välistava režiimiga piiranguvööndisse. Selline lähenemine aitaks leevendada metsade killustumist, võimaldades loodusel lageraietest taastuda ning täita paremini UNESCO biosfäärikaitseala eesmärke, kus puidutulu kõrval on määravaks looduse mitmekesisus.

Samuti juhib metsatöörühm tähelepanu vajadusele vaadata kriitiliselt üle kaitseala tsoneering. Praegune eelnõu on jätnud osa kõrge väärtusega elupaiku ja vääriselupaiku leebesse piiranguvööndisse, kuigi need vajaksid tegelikult ranget kaitset sihtkaitsevööndis. Oluline on liita kaitsealaga ka vahetult piirnevad kotkaste püsielupaigad nt Kalana ja Ristna, et vältida olukorda, kus pesapuu loomuliku hävimise järel tekivad kaitseala keskele kaitserežiimita „augud“, mis jätavad ümbritseva väärtusliku elupaiga haavatavaks. 

EKO ootab, et eelnõu täiendamisel arvestatakse esitatud ettepanekutega, mis tagaksid Hiiumaa metsade loodusväärtuste tervikliku ja pikaajalise kaitse.