Andmed näitavad: riik lubab kaitsealadel ulatuslikke raieid

Keskkonnaportaali avaliku metsateatiste statistika analüüs näitas, et kokku lubati 2025. aastal Eestis raiuda 4756 hektarit* kaitsealust metsa majanduslikel eesmärkidel. Keskkonnaamet ei algatanud ühegi raieloa puhul keskkonnamõju hindamist, kuigi raieid lubati ka I või II kaitsekategooria linnuliikide elupaikadesse.

Kui kokku on Eestis 337 erinevat looduskaitseala, siis mullu lubatud kaitsealade raietest üle kolmandiku (1505 hektarit) koondusid vaid neljale kaitsealale: Otepää loodusparki (521 hektarit), Haanja loodusparki (440 hektarit), Lahemaa rahvusparki (358 hektarit) ning Karula rahvusparki (186 hektarit). „Raiete koondumine meie olulistele kaitsealadele näitab, et praegune süsteem ei taga loodusväärtuste kaitset ka isegi mitte seal, kus see peaks olema prioriteet,” rääkis metsateatiste statistikat analüüsinud Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Eliisa Pass.

Neli raiesurve all enim olevat kaitseala kuuluvad ka rahvusvahelise tähtsusega Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. 2021. aastal algatas Euroopa Komisjon Eesti vastu rikkumismenetluse, kuna tuvastas, et riik võimaldas aastaid Natura aladel metsi raiuda ilma keskkonnamõjusid hindamata. Värske analüüs näitab, et hoolimata käimasolevast rikkumismenetlusest selline praktika paraku jätkub.

Märkimisväärne on, et kolmandiku kaitsealadel lubatud majanduslikest raietest moodustavad sanitaarraied (vt lisatud joonis). Sanitaarraie on raieviis, mille käigus eemaldatakse metsast parasiitidega nakatunud, surevad või tormiga murdunud puud, et parandada metsa majanduslikku väärtust. Sageli on sarnaselt lageraiele ja raadamisele ka sanitaarraie tulemuseks lage ala. Majandusmetsas on sanitaarraie põhjendatud raievõte, ent looduskaitsealadel on kahjustatud puud ja looduslikud protsessid (tormimurd, üraskid jt) ökoloogilise mitmekesisuse alustalaks.

“Kuna kaitsealade eesmärk ongi loodusliku mitmekesisuse hoidmine, ei ole looduse seisukohast seal sanitaarraieteks põhjust,” selgitas Pass. “Kui sanitaarraieid kombineerida teiste raievõtetega, on mõne aasta jooksul võimalik lagedaks raiuda väga suuri alasid - selliseid näiteid on nii Haanja kui Otepää loodusparkides.” Sanitaarraietele pole määratud maksimaalset pindala. Näiteks lubati mullu Karula rahvuspargis teha üle 17-hektariline sanitaarraie ühe korraga, sarnases suuruses sanitaarraieid tehti ka Otepää looduspargis ja väiksematel kaitsealadel.

Uuendus- ja sanitaarraietest ei ole jäänud puutumata ka I ja II kaitsekategooria liikide elupaigad, kelle vähenemise põhjuseks peetakse just üha intensiivistuvat metsaraiet. Kokku tehti selliste liikide (nt metsis, lendorav, kotkad) elupaikades uuendusraieid, sanitaarraieid ja raadamisi 254 hektaril, neist enamik metsise elupaikades (218 hektaril). Seejuures anti luba ühe aastaga maha raiuda 15% kogu Nihu metsise püsielupaiga piiranguvööndist. Murettekitav on ka, et lageraieteatis väljastati ka kassikaku elupaiga piiranguvööndisse. Kassikaku arvukus on viimase 20 aastaga mitmekordselt vähenenenud, viimastel aastatel on Eestis registreeritud vähem kui kümne paari pesitsemine.

*Metsateatiste statistikast on analüüsis välja arvatud kujundusraied, mida tehakse kaitstaval loodusobjektil selleks, et saavutada liigi või objekti kaitse-eesmärke.