Keskkonnaühendused: keskkonnatasude külmutamine jätab riigi ilma olulisest tulust
Keskkonnaühendused juhivad tähelepanu, et tasusid pikendava eelnõu seletuskirjas puudub keskkonnatasude külmutamise mõjude analüüs ning arvutused selle kohta, kui palju jääb otsuse tõttu tulu saamata riigil ja kohalikel omavalitsustel. “Loodusvarad on on meie ühine vara, millega riik peab ümber käima vastutustundlikult. Riigi rahalise kitsikuse tingimustes jääb eriti arusaamatuks plaan keskkonnatasud külmutada, sealjuures analüüsimata, millise mõjuga selline otsus on,” rääkis Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Maia-Liisa Anton.
Kaevandamistasud, mis kehtestati 2014. aastal järgnevaks kümneks aastaks, on madalad ja ajale jalgu jäänud, moodustades vaid paar protsenti kaevandusettevõtete müügituludest. Samal ajal valitseb näiteks veevaldkonnas suur rahanappus - vete hea seisundi saavutamist ainuüksi Lääne-Eesti vesikonnas takistab ligi 100 miljoni eurone rahastuse puudujääk. Ka Eesti Linnade ja Valdade Liit on oma vastuskirjas määruse eelnõule välja toonud, et tasumäärade külmutamine tähendab kulude jätkuva kasvu tingimustes rahalist kahju.
Kui perioodiks 2014-2025 kehtestatud keskkonnatasud tõusid igal aastal, siis järgnevaks kümneks aastaks pole uusi keskkonnatasusid kehtestatud. Vastav eelnõu valmistati kliimaministeeriumis küll 2025. aasta sügisel ette, aga kooskõlastusringile see ei jõudnud. Tänavu ongi ministeeriumil plaanis juba teist aastat järjest tasud muutmata jätta. “See on ministeeriumi tegemata töö. Inflatsiooni tingimustes toob tasude jätkuv külmutamine kaasa loodusvarade odavamaks muutumise ja sellega soodustab nende jätkusuutmatut kasutust. Seetõttu tegid keskkonnaorganisatsioonid valitsusele ettepaneku keskkonnatasusid tõsta,“ selgitas Anton.
Tasude külmutamist põhjendab ministeerium peamiselt sellega, et keskkonnatasude seaduses sätestatud ülempiir on kätte jõudnud ja enne tasude tõstmist oleks tarvis seadus ära muuta. EKO juhib aga tähelepanu, et tegelikkuses on enamiku maavarade (sh turba, ehitusliiva, kruusa ja lubjakivi) praegused kaevandamistasud oluliselt madalamad seaduses lubatud ülempiirist. “Näiteks on vähelagunenud turba ülemmäär keskkonnatasude seaduses 2,87 eurot tonn, kuid tasumäärad, mida ettevõtted riigile maksavad, on juba teist aastat külmutatud tasemele 2,15 eurot tonn”, märkis Anton.
Loe lähemalt: EKO seisukohad Vabariigi Valitsusele maavara kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärade pikendamise eelnõu kohta.