10 keskkonnaorganisatsiooni: Suure väina püsiühenduse keskkonnamõju on juba hinnatud – sild ei sobi

Vabariigi Valitsus algatas 18. juunil riigi eriplaneeringu ning sellele keskkonnamõju strateegilise hindamise Suure väina püsiühenduse kavandamiseks. Eriplaneeringus kaalutakse alternatiivsete püsiühenduse võimalustena silla ning tunneli trassivariante. Samas näitavad varasemate keskkonnamõju hindamiste tulemused selgelt, et silla rajamine Natura-alale on teistest alternatiividest suurema negatiivse keskkonnamõju tõttu välistatud. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) on teinud nii Rahandusministeeriumile kui ka Vabariigi Valitsusele ettepaneku loobuda silla kavandamisest mandri ja Muhu saare vahele ning keskenduda tunneli variantidele.
Mandri ja Muhu saare vaheline Suur väin on osa Väinamere linnu- ja loodusalast ning sinna suure keskkonnamõjuga taristuobjekti kavandades on vaja hoida looduskahju minimaalne ning arvestada Natura väärtusi puudutavate õigusnormidega. Euroopa Liidu ja Eesti õiguse kohaselt saab Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust kahjustavat tegevust lubada vaid alternatiivide puudumisel. See välistab silla rajamise, kuivõrd alternatiivid on olemas tunneli ning parvlaevaliikluse näol.

"Viimati kaaluti püsiühenduse rajamist üle Suure väina põhjalikumalt aastatel 2006.–2012. Kavale, mis jäi küll vastu võtmata, tehti ka keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille tulemuste kohta esitas EKO juba siis oma kommentaarid ning tõi välja ammendavad põhjendused, miks sild on looduskaitseliselt sobimatu variant," selgitab Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke. Nii tunneli, silla kui ka parvlaevaliikluse jätkamise keskkonnamõjusid on hinnatud ka Saare maakonnaplaneeringu 2030+ raames. "Mõlema hindamise tulemusena on jõutud arusaamisele, et silla rajamisel ei ole võimalik teaduslikult välistada negatiivset mõju Väinameres kaitstavatele loodusväärtustele ehk rändlindudele ja viigerhüljestele. Jääb arusaamatuks, miks on taas otsustatud kaaluda silla rajamist, silla mõju linnustikule ja mereimetajatele ei ole muutunud."

Saare maakonnaplaneeringu 2030+ raames läbi viidud mõjuhindamise tulemuste järgi oleks tunneli rajamine võrreldes sillaga eelistatavam ja ka realistlikum variant. Kõige väiksema eeldatava negatiivse keskkonnamõjuga oleks nende tulemuste järgi aga parvlaevaliikluse jätkumine, sealhulgas selle oluline edasiarendamine.

Riigikohus on viimastel aastatel teinud mitu otsust, mis tõendavad Natura väärtuste kahjustamisest hoidumise olulisust, tühistades osaliselt Rail Balticu trassivaliku Pärnu maakonnaplaneeringu ning Hiiu mereplaneeringu tuuleenergia tootmise aladel. Suure väina püsiühenduse eriplaneeringu algatamine keskkonnamõjude tõttu juba sobimatuks tunnistatud lahendusvariandile ja mitmekordne mõjude üle hindamine on ebamõistlik avaliku ressursi kasutus.

EKO kirjad Rahandusministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele on leitavad siit, siit ja siit.

Pressiteate avaldasid 10 EKO liiget: Eesti Ornitoloogiaühing, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", MTÜ Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.

Rohkem infot:
Veljo Volke
Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht
veljo.volke@eoy.ee
Tel 5615 7088

Eelmine
Riigi investeeringud Ida-Virumaale peavad hoogustama kohalikke algatusi ning õiglast üleminekut