Metsa- ja looduskaitseseaduse muudatused kiirendavad looduse kadumist

Valitsuse soov kirjutada seadusesse, et 70% metsadest peab olema majandusmets, seab metsatööstuse majanduslikud huvid looduskaitse eesmärkidest kõrgemale. Riikliku statistika järgi on üle veerandi metsamaast juba praegu lagedate alade või noorendike all ning Eesti kümne metsaelupaigatüübi seast on vaid kolme seisund hinnatud soodsaks. Majandusmetsa osakaalu jäigalt fikseerimine kinnistab juba niigi negatiivsed trendid.

"Planeeritud seadusemuudatused ei ole väikese mõjuga, vaid lammutavad tervet looduskaitsesüsteemi," ütles Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu. "Me näeme juba praegu, et metsaelustik vaesub ja metsatagavara väheneb. Planeeritavad muudatused ei loo looduskaitses selgust, vaid annavad hoogu niigi toimuvale üleraiele,” rääkis Võhandu.

Eelnõude laastav koosmõju
70% majandusmetsa fikseerimine koos teiste seadusemuudatustega toovad kaasa mitmeid põhimõttelisi muutuseid:

• Oht kaitsealadele: eelnõud kohustavad hakata juba kaitse all olevaid alasid välja arvama, kui majandusmetsa osakaal langeb alla 70%.
  Samuti ei lähtuks uue süsteemi järgi kaitsealade loomine ja hoidmine enam konkreetse ala loodusväärtustest, vaid poliitilistest ja majanduslikest eesmärkidest. See politiseerib Eesti metsanduse ja looduskaitse valdkonna, kaotades pikaajalise järjepidevuse.

• Moonutatud pilt: Eelnõud lubavad lugeda tõhusalt kaitstavate alade hulka alasid (nagu piiranguvööndid), kus lageraiet ja kuivendustöid siiski tehakse. See on topeltarvestus, mis annab vale pildi kaitstud alade suurusest.

• Läbipaistmatus: Metsanduse arengukavade tegemise lõpetamine võtab avalikkuselt ära võimaluse metsa tuleviku üle kaasa rääkida ja metsateatise kohustuse kaotamine harvendusraietel loob võimaluse kontrollimatuteks raieteks.

Eelnõude pakett annab õigusliku aluse ja ajendi hakata kaitsealasid majanduslikel kaalutlustel vähendama. “Kehtiv looduskaitseseadus seab kaitse alla võtmise otsustamisel peamiseks kriteeriumiks ala loodusväärtused, eelnõude järgi saaksid määravaks majanduskaalutlused,” rääkis Keskkonnaõiguse Keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari. “See on oluline nihe ja seab ohtu nii loodusväärtused kui ka Eesti riigi looduskaitseliste kohustuste täitmise.”

EKO seisukohtadega on liitunud ka Fridays for Future Eesti ja MTÜ Roheline Pärnumaa. Seisukohad leiad SIIT

Keskkonnaõiguse Keskus koostas lisaks EKO seisukohtadega liitumisele eraldi seisukohad, mis keskenduvad eelnõudega seotud õiguslikele küsimustele, mis on leitavad SIIN