Metsa- ja looduskaitseseaduse eelnõud on probleemsed nii sisult kui vormilt
“Intensiivse majandamise tulemusena on meie metsaelustiku seisund pidevalt halvenenud,” selgitas Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Eliisa Pass. “Majandusmetsa osakaalu jäigalt fikseerimine pakutaval tasemel kinnistaks Eesti metsades mitmeid negatiivseid trende, sealhulgas Natura metsaelupaikade halva seisundi, metsalinnustiku vähenemise ja metsamaa muutumise süsiniku heitjaks.” 30% kaitstavate metsade hulka arvatakse ka looduskaitsealade piiranguvööndid, kus seadus lubab lühikese aja jooksul raiuda mitmekümnehektarilisi liitraiesmikke. Seega on lageraietest puutumata jääva metsamaa pindala palju väiksem kui 30%.
EKO leiab, et eelnõud peaksid olema suunatud looduse olukorra paranemisele ja raiemahu langetamisele jätkusuutlikule tasemele, mitte liikuma vastupidises suunas. Keskkonnaagentuuri elupaikade seisundi kaardistuse tulemused näitavad, et väljaspool kaitsealasid on elupaikade seisund Eestis vilets, paremal juhul keskmine. See viitab selgele vajadusele praegust metsade majandamise intensiivsust vähendada.
Tasub meenutada, et juba 15. mail kiitis valitsus heaks majanduskasvu nõukoja ettepaneku fikseerida 70% metsamaast majandusmetsana. “Selle otsuse ettevalmistamisesse ei kaasatud teisi huvirühmi peale ettevõtjate, mis on vastuolus hea õigusloome korraldusega,” rääkis Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator Maia-Liisa Anton. “Sellises olukorras paistab praegune keskkonnaühenduste ja teiste huvigruppide seadusloomesse kaasamine vaid näiline, sest lõpptulemus on ette ära otsustatud,” sõnas Anton.
Eelnõude tagasisidestamise tähtaeg on 17. november.
70 % majandusmetsa fikseerimise probleemistik on detailsemalt lahti selgitatud taustapaberis "Metsaseaduse muutmise ohud".