Lüganuse valda planeeritav tselluloositehas põlistaks Eesti metsade üleraie
Lüganuse Vallavalitsus teatas eelmisel nädalal Viru Keemia Grupi (VKG) biotoodete tehase eriplaneeringu kehtestamisest, millega annab rohelise tule 2,25 miljoni tihumeetri suuruse aastase puiduvajadusega tselluloositehase rajamiseks. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et sellise puidutarbega arendus ei mahu Eesti metsade taluvuspiiridesse ja seetõttu ei tohiks plaani ellu viia.
EKO ning selle liikmed on esitanud korduvalt planeeringu menetluse ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise erinevates etappides seisukohti ning juhtinud valla ja arendajate tähelepanu puiduvajadusega seotud suurele raiesurvele. Tehase tootmismaht eeldab Eesti praegusest raiemahust (SMI andmetel on 5 aasta keskmine 11,2 miljonit tm aastas) viiendiku kasutamist olukorras, kus siinsed metsad kannatavad juba praegu üleraie all ja raiemahtu tuleks suurusjärgus poole võrra vähendada. Lisaks ei võimalda nii suure osa puiduressursi kasutamine tselluloosi tootmiseks Eestil täita seatud kliimaeesmärke. Tehase rajamine tähendaks ka uue olulise reostusallika lisandumist Soome lahele, kuigi Eesti on võtnud endale eesmärgiks vähendada Läänemere reostuskoormust.
“VKG tselluloositehase puhul on tegemist Eesti mõistes ülisuure keskkonnamõjuga arendusega, mida hindamine paraku välja ei ole toonud. Mõjude hindamine näitas ilmekalt, et kumulatiivsete keskkonnamõjude hindamine Eestis reaalselt ei toimu: justkui on kõike hinnatud, kuid kokkuvõtteks on jõutud absurdsele järeldusele, et olulist mõju pole,” lisas Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Silvia Lotman. “Tegemist on arendusega, mis paneb sisuliselt lukku võimaluse Eestil raiemahtu lähematel aastakümnetel vähendada, mis võib kaasa tuua kliimatrahvi. Ka töötab see vastu suurtele investeeringutele, mida Eesti on juba teinud ning plaanib teha veelgi, mere seisundi parandamiseks. Kummalisel kombel kavandatakse sellist arendust omavalitsuse tasandil nagu mõnd kohalikku objekti. Vaja oleks hinnata laiemat pilti, kas erahuvid ja saadav tulu kaaluvad üles laiema ühiskondliku kahju, mis tuleneb keskkonna- ja kliimamõjudest.”
“Me oleme mõju hindamise käigus välja toonud lähiriikide regionaalset puidu puudust ja kliimaeesmärkide täitmise probleeme, aga argumente on sisuliselt ignoreeritud,” selgitas EKO koordinaator Maia-Liisa Anton. “Küsimus on selles, kas Eestis keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikku mõju ikkagi hinnatakse sisuliselt või on tegu vaid formaalse protseduuriga.”
Lüganuse Vallavalitsus algatas biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise 25.08.2021. Tehase põhitegevuseks on ligikaudu 500 000 tonni aastas okas- ja lehtpuutselluloosi tootmine. Kaasneb ligikaudu 30 000 t/a biokeemiatoodete (tallõli, metanool, tärpentiin) saamine. EKO ning selle liikmed on esitanud protsessi jooksul ettepanekuid viiel korral. Tänavu märtsis Maa- ja Ruumiametis toimunud kohtumisel jäi EKO planeeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuse ärakuulamisel jätkuvalt seisukohale, et keskkonnamõjudega seoses tõstatatud küsimusi ei ole lahendatud.