Avalik pöördumine: Soovime heaperemehelikku loodusväärtuste kaitset
Austatud peaminister Kaja Kallas
Pöördume Teie kui Eesti valitsusjuhi poole ajendatuna murest Eesti looduse ja elurikkuse seisundi jätkuva halvenemise pärast. Keskkonnaühneduste muret kinnitab Euroopa Komisjoni poolt juunis Eesti suhtes algatatud tõsine rikkumismenetlus seoses Natura aladel toimuvate raietega. Sellise olukorrani on viinud praegune metsanduspoliitika ja süsteemsed juhtimisvead metsanduse valdkonnas. Viimaseks nördimapanevaks teateks oli Keskkonnaameti juhi Riho Kupparti ootamatu ametist lahkumine, mille taga kumab Keskkonnaameti sellekevadine otsustav tegutsemine raierahu rakendamisel.
Soovime juhtida Teie tähelepanu asjaoludele, mis teevad muret ning panevad piinlikkust tundma, lootuses, et valitsusjuhina saate suunata arenguid selliselt, et teod paremini seatud sihtidele vastama hakkavad. Oleme valmis oma vaatenurka ka silmast silma arutama ning tagamaid selgitama.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda on aastaid murega jälginud järjest leebemaks muutuvaid raietingimusi ning kasvavaid raiemahtusid. Nüüdseks on lageraied saanud tavapäraseks nii kaitsealadel kui ka Natura elupaikades. Halbade näidetena tulevad Keskkonnaagentuuri ülevaate põhjal1 esile Haanja ja Otepää looduspark, samuti Lahemaa rahvuspark. Samast ülevaatest nähtub, et raied Natura aladel on alates 2015. aastast hüppeliselt kasvanud ning oluline osa elupaikadest jätkuvalt inventeerimata. Eestimaa Looduse Fondi hiljutine raport toob välja ka vääriselupaikade ehk elurikkuse seisukohalt oluliste vanade metsade kahjustamise statistika, mille kohaselt võib eeldada, et viimase kümne aastaga on riigimetsas hävitatud ligikaudu 5700 ha kaardistamata vääriselupaiku. Eesti Ornitoloogiaühing on aastaid seisnud raierahu kehtestamise eest, mis võiks aidata kaasa metsalinnustiku vaesumise ning arvukuse langemise peatamisele. Raierahu ei ole aga siiani laiemalt praktikasse jõudnud, hoolimata sellest, et olemasolevad seadusesätted selleks aluse annavad. Tänavu kevadel asus Keskkonnaamet peatama raieid aladel, kus tuvastati lindude pesitsemine ehk hakkas sisuliselt täitma looduskaitseseaduse nõuet pesitsevaid linde tahtlikult mitte häirida. Keskkonnameti otsuse kahetsusväärseks tagajärjeks on hiljutine teade Keskkonnaameti juhi Riho Kupparti ootamatust töölt lahkumisest. Kirjas oma alluvatele tunnistab Kuppart, et see otsus ei sündinud tema enda soovil, vaid ta “austab ministri soovi kujundada enda visiooni elluviimiseks vajalik juhtimismeeskond”.
Pikaajaliste probleemide lahendamatusest tulenevalt esitas EKO 2019. aasta kevadel kaebuse Euroopa Komisjonile Eestis Natura aladel ilma vastavaid mõjusid hindamata toimuvate raiete teemal, millest tänaseks on saanud ametlik rikkumismenetlus. Keskkonnaministeeriumi signaalid rikkumismenetluse teemal on olnud vastakad: esialgsed looduskaitse ja metsanduse valdkonna eest vastutava asekantsleri väljaütlemised rikkumismenetluse teemal annavad märku soovist senist keskkonnavaenulikku kurssi jätkata ning probleeme eitada, samas kui hiljutisel Riigikogu keskkonnakomisjoni istungil on ministeerium puudujääke tunnistanud. Ametlik vastus Euroopa Komisjonile on Eesti poolt veel saatmata. Soovime, et puudused Natura väärtuste kaitsmisel saaksid lahendatud ja seda ilma kohtumenetluseta, millel oleks suur tõenäosus päädida kopsakate trahvidega. Võrdluseks – Euroopa Kohus määras Poola Natura väärtusi puudutavate direktiivisätete eiramise korral trahvimääraks 100 000 eurot päevas.
2019. aasta sügisel saatis EKO keskkonnaministrile ning ministeeriumi kantslerile avaliku pöördumise, milles tõi välja pikaajalised protsessid looduskaitse– ja metsanduspoliitikas, mis on põhjustanud keskkonnaühenduste usalduse kaotuse nende valdkondade eest vastutava asekantsleri suhtes. Valitseva lähenemise kujukaks näiteks on metsanduse arengukava 2030 koostamise raames SEI Tallinnalt tellitud arengustsenaariumite mõjuanalüüsi tulemuste varjamine ja kõrvale heitmine, samuti arengukava kaasava koostamisprotsessi läbikukkumine olukorras, kus kõik osapooled pikisilmi selgeid otsuseid ootavad ning avalikkus järjest häälekamalt loodust kahjustava raietegevuse teemal sõna võtab.
Soovime jõuda olukorrani, kus Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet seisavad heaperemehelikult looduskaitse huvide eest ning neid asutusi juhivad valdkonna parimad eksperdid, seda ilma hirmuta saada oma valdkonna väärtuste kaitsmise eest karistatud või tagandatud.
Lugupidamisega
Laura Uibopuu
Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator
Lisainfo:
Siim Kuresoo, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees ja metsaprogrammi juht
E-mail: siim@elfond.ee
Telefon: 5646 9026
Viited tekstis:
1 Keskkonnaagentuur, 2019, Ülevaade Loodusdirektiivi metsaelupaikade seisundist (2013-2018) elupaigainventuuride ja seireandmete põhjal