Metsandus

Kokkuvõte EKO poliitikasoovitustest 2019 a valimisteks

Erakondade vastused

• Milliseid konkreetseid meetmeid plaanite rakendada metsade vääriselupaikade kaitseks, et peatada loodusmetsade jätkuv hävimine?
• Kuidas peaks RMK tegevus muutuma, et riigimets pakuks senisest enam sotsiaalseid, ökoloogilisi ja kultuurilisi hüvesid? 

Asko Lõhmus, PhD, Tartu Ülikool, Loodusressursside õppetooli juhataja

Vääriselupaigad

Vaatleksin vastuseid kahel skaalal. Esimene käsitleb huvide ülimuslikkust ruumiplaneerimises. Ühes servas on EKRE, kelle meelest vastanduvad VEPid eraomaniku majandushuvidele; neid saab kaitsta ainult niivõrd, kui riik suudab rahaliselt kompenseerida. Sarnane on Eesti 200 seisukoht: kompensatsioonid peavad üle kaaluma raiumise motivatsiooni, kuigi tugevdada tuleks ka kontrolli raiete üle. Isamaal on valitsuserakonnana hea ülevaade senisest praktikast ning nad lubavad rahastust suurendada. Leian, et need seisukohad ei arvesta säästva metsanduse aluseid, sh sertifitseerimise rolli puidu turundamisel. Skaala teises servas paikneb ERE, kes keskendub kogukondlikule rohevõrgustiku planeerimisele ega erista selles VEPide rolli või kompenseerimisvajadust. Skaala keskel asuvad Rohelised, kes nimetavad nii VEP-ide õiguslikku kaitsmiskohustust kui ka kompensatsioone ja pakuvad rahastamisallikana EL vahendeid. Roheliste ja Isamaa vahel paikneb Reformierakond, kes lahendaks kiiresti VEPide kaitse riigimetsas. Keskerakonna ja SDE positsioonid ei ole üldsõnalisuse tõttu hinnatavad, kuid KE viited kaitsealadele ei puutu asjasse (VEPid on metsaseaduse objektid).

Teine skaala reastab kaitsemeetmed. Ühes servas on kiire tegelemine olemasolevate VEPidega (SDE), millest kõige nõrgem on lubada üksnes inventuuri (KE). Sisukam plaan hõlmab ka kaitset, nagu Reformierakonna nägemus riigimetsast ning Isamaa ja Roheliste ideed rahastusallikatest. Skaala teises servas paikneb ERE pikaajaline plaan piirata metsaraiet ja harida omanikke. Nii saaksid VEPid kujuneda metsades ka tulevikus, kuid ERE ei paku lahendust praeguste VEPide säästmiseks. Taas on skaala keskel Rohelised, kes kombineeriksid nii kiireid kui struktuurseid meetmeid. Kokkuvõttes pole aga konkreetset terviklahendust olemasolevate VEPide säilitamiseks ühelgi erakonnal.

RMK tegevus

Küsimuses peegeldub seisukoht, et riigimets peaks nimetatud hüvesid senisest enam pakkuma. Selle vaidlustab otsesõnu EKRE, kelle meelest muutusi pole vaja (koostöö turismiettevõtetega liigitub majandustegevuse mitmekesistamiseks). Ülejäänud erakonnad eristuvad selle poolest, kui suuri muudatusi nad RMK tegevuses ja juhtimises pooldavad.

Tegevuste osas näen veelahkmena RMK raiemahtude (ühtlasi tulude) vähendamist, mida peab teiste funktsioonide järeleaitamise eelduseks Reformierakond. Sellest ühele poole jäävad erakonnad, kes tulusid ei puutuks – nagu Isamaa, kes samas lisaks asjalikke tegevusi eri hüvevaldkondadest. Keskerakonna märksõnad (mittepuiduline kasutus, rekreatsioon jne) on ähmasemad, aga vihjavad suurematele täiendustele. Mahult suurim, ent fookuselt kitsaim on Eesti 200 põhiettepanek investeerida pool RMK kasumist metsa- ja puiduteadusse. “Veelahkme” teisel pool on SDE, Rohelised ja ERE, kes ühtaegu vähendaksid raieid ja lisaksid uusi tegevusi, seejuures koostöös erinevate ekspertidega. Intrigeerivaim on SDE ettepanek osta “kodumetsi” riigile püsimetsadeks. Rohelised ja ERE keskenduksid majandamiskavade tegemisele koos kohalike kogukondadega.

RMK juhtimise muutmist ei maini EKRE, Isamaa, Eesti 200 ja Reformierakond. Keskerakond ja Rohelised muudaksid RMK planeerimistegevuse kaasavamaks, SDE aga tasakaalustaks eri huvisid organisatsiooni juhtorganites. Kõige radikaalsemalt muudaks RMK-d ERE, kujundades sellest riigiasutuse praeguse riigi tulundusasutuse asemel. See tähendaks metsaseaduse muutmist.

Vääriselupaigad

EKO metsavisiooni üks olulisemaid punkte on loodusmetsade hävimise peatamine. Loodusmetsi on Eesti metsadest veel vaid 2% ning ca veerand neist pole raiete eest kaitstud. Peamiselt hävivad neil päevil väikesed loodusmetsa killud majandusmetsade vahel, mis satuvad raiesse põhjusel, et nende asukoht pole teada, neid ei tunta raie käigus ära või ei ole omanik nende kaitsmisest huvitatud. Küsisime konkreetseid meetmeid, mida erakonnad plaanivad rakendada loodusmetsade hävimise peatamiseks.

Probleemi tunnistavad ja olemust mõistavad (kasvõi osaliselt) Keskerakond, Reformierakond, SDE, Isamaa, EER ja ERE. Seevastu EKRE ja Eesti 200 kirjeldavad küll küsimusega seotud teemasid, ent vastuste seos loodusmetsade hävimisega on ähmane. Vabaerakond palub tutvuda oma programmiga, kus tegelikult loodusmetsadega otseselt seostatavaid meetmeettepanekuid ei leia.

Reformierakond, SDE ja Isamaa toovad välja loodusmetsade inventeerimise ning kompensatsioonide maksmise vajaduse, tagamaks omanike huvi vääriselupaiku kaitsta. Isamaa näeb inventuuri vajadust aga vaid riigimaal.

Keskerakond toob samuti välja inventeerimisvajaduse, kuid kaitsmise poolt ei maini ning EER räägib põhjalikult kaitsemehhanismidest, ent ei näe ette loodusmetsade leidmise meetmeid. ERE vaatab küsimusele laiemas kontekstis ning pakub rea üldiseid meetmeid metsade elurikkuse kaitseks, märkides  ka VEPide inventeerimise ja kaitse vajadust ning uue mõttena metsaomanike koolitamist haruldaste liikide tundmiseks.

EKO peab metsavisioonis tähtsaks, et riigimets pakuks maksimaalselt avalikke hüvesid. Seetõttu uurisime, kuidas erakonnad kavatsevad muuta RMK tegevust, et riigimets pakuks majanduslike hüvede kõrval senisest enam ka ökoloogilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi väärtusi.

Teisi väärtusi majanduslike kõrval mainivad oma vastustes kõik erakonnad (v.a Vabaerakond, kes küsimustele vastamise asemel viitas oma programmile). Isamaa, EKRE ja Eesti 200 peavad seni tehtut laias laastus piisavaks. Muutuse vajaduse toovad napisõnalisemalt välja Keskerakond ja Reformierakond, selgemalt SDE, EER ja ERE lisades ka põhjalikuma nägemuse vajalike muutuste sisust.