Maaomanike ja maakasutajate kaasamine elurikkuse hoidmisse

Looduskaitse toimib paremini, kui maaomanikud ja maakasutajad osalevad kaitsealade tegevuste planeerimises ning kohalikku teadmist väärtustatakse. Eestis on vaja võtta looduskaitses kasutusele paindlikumad ja inimsõbralikumad juhtimisviisid. Selleks on vaja, et looduskaitsesse suunataks riiklikul tasandil piisavalt ressursse, sh oskusteavet ja ametnike aega, et inimesi kaasata.

Kaitsealadel vajalike tegevuste elluviijad peavad tundma, et riik väärtustab neid partnerina. Poollooduslike koosluste hooldamiseks peaksid saama võimaluse eelkõige maaomanikud ise või kohalikud inimesed; selleks tuleb toetuste taotlemine muuta lihtsamaks ning selle lähtekohaks peab olema eelkõige koosluste kaitse, mitte bürokraatlike nõuete täitmine.

Lisaks looduskaitse korraldusele on oluline ka põllumajanduspoliitika keskkonnasõbralikkus. Praegune põllumajandustoetuste süsteem soosib suuremat saastamist ning on mõjunud elurikkusele laastavalt. Põllumajandustoetused võiksid olla kooskõlas saastekoormusega - toetust saab see, kes vähem saastab.

Erakondade vastused

Aveliina Helm, PhD, Tartu Ülikool, botaanika vanemteadur

Eesti loodusväärtuste ning looduse hüvede hoidmine on meie kõigi ühine ülesanne. Riigi rolliks on luua õiglane ja tõhus seadusraamistik, tagada elanikkonna kaasatus ning kujundada teaduspõhisusel tuginevate hoobadega väärtusruumi.

Ühegi erakonna vastused EKO kolmele küsimusele ei rääkinud vastu laiematele aluspõhimõtetele: kõik erakonnad sedastasid looduskaitsest ja ühiste hüvede hoidmisest tingitud piirangute ühiselt kandmise vajadust, tunnistasid niidukoosluste säilitamise olulisust ning kinnitasid, et peavad tähtsaks loodusväärtustest sõltuvate majandustegevuste arengut. Eristus aga väga selgelt, kuidas erakonnad püstitatud teemades orienteeruvad. Kui päris mitmed vastajad piirdusid erinevas sõnastuses kinnitustega, et tänased väärtused ja põhimõtted on ka homme au sees, siis teised oskasid näha valdkonna laiemat tausta ja pakkuda lahendusi tänastele probleemidele. Nii jaotaksin vastajad kolme rühma visioonikuse ning suurema pildi haaramise alusel:

• esiteks Erakond Eestimaa Rohelised ja Elurikkuse Erakond, kes tunnevad end neis teemades kui kala vees ning kelle vastuseid iseloomustas pikk vaade, uudsed lähenemised ja teemade integreeritus teiste valdkondadega. Mõlemad erakonnad esitasid laiapõhjalisi ja süsteemseid ettepanekuid nii mahepõllumajanduse kui teiste loodusväärtustest sõltuvate majandusharude arendamiseks, niidukoosluste hooldamisega seotud väljakutsete lahendamiseks kui ka õiglasema süsteemi loomiseks looduskaitsepiirangute seadmisel.
  
• Teise gruppi kuuluvad konkreetseid ja asjatundlikke vastuseid andnud Reformierakond ja SDE, kes keskendusid peamiselt juba täna selgetele kitsaskohtadele. On näha, et antud teemad on vastajale tuttavad ning läbi mõeldud. Mõlemad erakonnad ütlesid ka väga selgelt, et loodusväärtused ka väljaspool Natura alasid peavad olema väärtustatud, toetatud ja vastavasisulised piirangud omanikele? kompenseeritud.
  
• Kolmandasse rühma liigitan erakonnad, kelle vastustest ei loe välja looduskaitse, maaomanike kaasamise ja loodusväärtustega seotud majandusharude edendamise osas erilist visiooni ning kohati paistab nappivat ka taustateadmisi. Siia gruppi kuuluvad Keskerakond, Eesti 200, EKRE ja Isamaa, kes tõid laias laastus välja vaid olemasolevate süsteemide säilitamise või tõhustamise vajaduse. Neist igaüks esitas ka mõne uuenduslikumalt kõlava mõtte, kuid nende sobilikkus või otstarbekus tänaste väljakutsete osas jääb küsitavaks. Nii ütleb Keskerakond, et kaalub metsanduse asekantsleri ametikoha loomist, kuid jätab lahtiseks, millisel moel uus ametikoht tänaseid maaomanike looduskaitse-alaste piirangutega seotud murekohti lahendaks. Isamaa saab minult pool lisapunkti tõdemuse eest, et „loodusväärtustest sõltuvaid majandusharusid soodustada eelkõige loodusväärtusi hoides”, see ei olegi paljudele nii iseenesestmõistetav. EKRE esitab jõulisi lööklauseid eraomandi ja piirangutega seotud teemadel ning poollooduslike koosluste säilitamise võimalusena näevad nad looma- ja talupidamise taastamist, kuid põhjalikumat sissevaadet oma nägemustesse nad ei anna. Eesti 200 on oma vastustes ettevaatlik ning ei hakka midagi lubama, vaid rõhutab analüüsivajadust.

Loodusväärtustest sõltuvate majandusharude ja eriti mahepõllumajanduse arenemist pidasid nii mõnedki erakonnad (Eesti 200, Isamaa, Keskerakond, EKRE) juba nii või teisiti toimuvaks turuprotsessiks mille edendamine erilist sekkumist peale teavitustöö (Isamaa) ning messidel osalemise (Keskerakond) ei vaja. Riigil on siiski lisaks teavitustöö võimalusele veel kamaluga ülalt-alla mehhanisme, kuidas soodustada tegevusvaldkondi ja praktikaid, mis panustavad riigi üldistesse eesmärkidesse.