Kliimamuutus ja energeetika
Ekspert on andnud hinnangu erakondade seisukohtadele 5-palli skaalal, lähtudes nende vastustest keskkonnaühenduste küsimustele.2015. a Pariisi kliimaleppes leppisid riikide valitsused kokku, et ülemaailmset keskmise temperatuuri tõusu tuleb hoida tublisti alla 2°C. Paljud Euroopa riigid on andnud lubaduse loobuda fossiilenergia kasutamisest aastaks 2030 või varem ning viia aastaks 2050 süsinikuheide nullini. Eesti on olnud teistest tagasihoidlikum ning seadnud eesmärgiks vähendada aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heidet 80%. See ei ole Pariisi leppe eesmärkide täitmiseks kindlasti piisav. Eesti kliimaeesmärgid peavad olema ambitsioonikamad ning vaja on selgemat plaani, kuidas Eesti süsinikuheidet vähendada.
Kõige olulisemaks ja mõjusamaks panuseks oleks põlevkivisõltuvusest vabanemine. Põlevkivisektori mõjud jäävad alles ka siis, kui toota sellest otsepõletamise asemel põlevkiviõli - süsinikuheide jääb süsinikuheiteks, isegi kui see ei toimu Eestis. Põlevkivienergeetikast väljumine eeldab Ida-Virumaa majanduse ja tööhõive restruktureerimist ning alternatiivide leidmist põlevkivienergeetikale, näiteks kombineerides erinevaid taastuvenergiavõimalusi.
Kokkuvõte EKO poliitikasoovitustest 2019 a valimisteks
Erakondade vastused
- Kas ja miks toetate/ei toeta Eesti Energia uue põlevkiviõlitehase rajamist?
- Kas ja mis ajaks peaks Eesti minema üle 100% taastuvenergia kasutamisele? Mis ajaks võiks Eesti majandus saada süsinikneutraalseks ja millised peaksid olema selle teekonna ajalised vahe-eesmärgid? Mida peaks selleni jõudmiseks praegusega võrreldes muutma?
Hinnang erakondade vastustele:
Kerli Kirsimaa, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn)
28. novembril Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud visioonidokument „Puhas planeet kõigi jaoks“ seadis Euroopa eesmärgiks jõuda 2050. aastaks süsinikuneutraalse majanduseni. Eesti pikaajaliseks eesmärgiks Kliimapoliitika põhialuste 2050 järgi on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2050 80%, võrreldes 1990. aastaga. 2030. aasta riiklikuks heitkoguste sihttasemeks on Energiamajanduse Arengukavaga (ENMAK) seatud 70%-line heitkoguste vähendamine. Paralleelselt teeb Eesti Energia aga ettevalmistusi teise Enefit 280 tehnoloogial töötava põlevkiviõli tehase rajamiseks. Põlevkivist õli tootmine võimaldab põlevkivi küll efektiivsemalt ära kasutada, kuid siiski on tegemist investeeringuga fossiilkütuste tootmisse.
Selleks, et täita EL üldist ambitsiooni, ei ole Eesti seatud eesmärgid piisavalt tugevad - ka Eesti peaks sihiks võtma 100%-lise taastuvenergiale ülemineku aastaks 2050 ja koostama põlevkivist väljumiseks konkreetse tegevuskava, mis hetkel puudub.
Erakondade vastuste põhjal võib nad jagada kolme leeri:
esimesse leeri kuuluvad Erakond Eestimaa Rohelised, Elurikkuse Erakond ja Eesti200, kes vaieldamatult teistest erakondadest eristuvad, tuues väga põhjalikud selgitused ja soovitused põlevkivienergeetikast väljumiseks ja taastuvenergiale üleminekuks Eestis hiljemalt aastaks 2030 ning tehes ettepaneku kehtivad arengukavad rangemaks muuta.
teise leeri jäävad Isamaa, EKRE ja Keskerakond, kes ei vaata kehtivatest arengukavadest (ENMAK 2030, Kliimapoliitika põhialused) eriti kaugemale: nende arvates tuleks teha vaid niipalju kui küsitakse ja mitte rohkem. Isamaa ja Keskerakond väga selgelt pooldavad ka uue põlevkiviõlitehase rajamist. EKRE seda ei toeta, kuid samas on nende seisukohad vastuolulised: nende 2019. aasta riigikogu valimiste programmi vaadates ei ole taastuvenergiale üleminek prioriteediks seatud.
Kolmandasse leeri kuuluvad Vabaerakond, SDE ja Reformierakond, kes oma seisukohtades on neutraalsemad. Nii SDE kui Reformierakond suhtuvad küsimustesse küll keskkonnateadlikult, kuid tahavad suure osa vastutusest lükata Eesti Energiale. Kolme erakonda ühendab asjaolu, et nad mõtlevad pigem EER ja ERE-ga sarnaselt, kuid seda mitte nii tulihingeliselt. SDE üks põhilubadustest on samuti aastaks 2030 minna täielikult üle taastuvenergiale. Vabaerakonna valmisprogramm on üllatuslikult kliimat ja energiat arvestav, kuid nende eesmärgid on vähem ambitsioonikad, soovides taastuvenergia osakaalu aastaks 2030 kasvatada 50%-ni energia lõpptarbimisest.