Õiglased ja eesmärgipärased keskkonnatasud

Erakondade vastused

• Mida peaks ette võtma keskkonnatasudega, et mõjutada ettevõtjaid oma tegevust juba lähitulevikus jätkusuutlikumaks muutma?
• Kas täna kehtivad keskkonnatasude määrad on teie arvates piisavad või tuleks neid tõsta ning kui jah, siis milliseid tasusid täpsemalt ja mil määral? 
• Kuidas peaks tänane keskkonnatasude süsteem muutuma, et võimaldada piisaval määral rahastada keskkonna kaitseks ja taastamiseks vajalikke tegevusi, sh leevendusmeetmeid (ökosüsteemide taastamine, süsinikuheitme vähendamine, energiasääst jms)?
  

Siim Vahtrus, Keskkonnaõiguse Keskus

Keskkonnatasu määrad

Keskkonnatasu määrade piisavuse osas ei võtnud kõik erakonnad selget seisukohta, ent  enamik käis välja ideid, kuidas neid kindlaks määrata. Punase laterna rollison EKRE, kes leidis, et keskkonnatasude määramise lähtekohaks võiks olla pigem ettevõtjate huvid. Seisukohad, et tasumäärad ei tohi pärssida ettevõtlust ning seejuures tuleb arvestada ka muu maailma praktikaga, on suurematest saastajatest ettevõtjate tüüpilised vastuargumendid, millega üritatakse vältida keskkonnale tekitatava kahju kompenseerimist.

Üldsõnalisteks jäävad oma vastustes Reformierakond ja Isamaa, kes küll leiavad, et keskkonnatasud peaksid ettevõtete käitumist keskkonnasõbralikumaks muutma, ent ei võta selget seisukohta, kas tasumäärad on täna piisavad. Ümaravõitu on ka SDE seisukoht, et põlevkivisektori tasud peavad olema õiglased ja arvestama väliskuludega. Täiesti vastamata jättis sellele küsimusele Keskerakond, kes andis küll põhjaliku vastutuse tasude kasutamise, ent mitte nende piisavuse osas – vastust ei leia ka erakonna valimisplatvormist.

Eesti 200 keskendub oma vastuses väga põhjalikult prügiteemale, leides, et tänane tasusüsteem vajab ümber vaatamist. Põlevkivisektori osas ollakse aga seisukohal, et tasumäärade tõstmine peaks sõltuma laekuvate tasude kasutusest (kaevandustasusid  tasub tõsta vaid siis, kui tasusid eesmärgipäraselt kasutada).

Nii Eestimaa Rohelised kui ka Elurikkuse Erakond leiavad, et tänased tasumäärad on liiga madalad. Samas leiavad mõlemad erakonnad, et tulevikus peaksid tasumäärad olema paindlikumad, et võimalikult suurel määral motiveerida ja soodustada käitumise muutmist ettevõtete poolt. ERE hinnangul võiks senisest parem arendustegevuse mõjude hindamine ning planeerimine  olla keskkonnatasude asemel viisiks keskkonnakahjusid vältida ja vähendada.

Keskkonnatasudest laekuvate vahendite kasutamine

Keskkonna kaitse ning taastamise rahastamise osas võib taaskord nõrgimaks pidada EKRE vastust. EKRE hinnangul peaks rohkem sellealasest tegevusest olema mitte professionaalse ametkonna, vaid vabatahtlike teha. Samuti väljendatakse arvamust, et looduskaitse võiks selliselt ümber korraldada, et see ka ise vahendeid teeniks. Seega on üldiseks sooviks riigipoolseid investeeringuid keskkonnavaldkonna jõuliselt vähendada.

Mitu erakonda – Keskerakond, Reformierakond, Eesti 200 – tõstis oma vastustes esile, et rohkem tuleks kompenseerida keskkonnakasutusest tulenevaid häiringuid kohalikule kogukonnale. Kompenseerimise idee on muidugi kiiduväärt, ent oluline on seejuures ka tagada, et vastavat ressurssi kasutataks eesmärgipäraselt ning see ei muutuks kohalike omavalitsuste äraostmise vahendiks.

Keskkerakonda ja SDEd ühendab soov suunata enam raha Ida-Virumaa arenguks. Seejuures on SDE sooviks rahastada kitsamalt üleminekut põlevkivikeskselt majandusmudelilt, Keskerakond aga soovib laiemalt Ida-Virumaa programmi rahastamist. Keskerakond rõhutab lisaks eeltoodule veel keskkonnahariduse rahastamise tähtsust, SDE aga toob esile ettevõtete, riigi ja ülikoolide koostöö toetamise rohemajanduspoliitika väljatöötamiseks.

Ülejäänud erakondade ideed keskkonnavaldkonna rahastamise osas on üpris kirjud. Isamaa on rahul tänase süsteemiga, tõstes esile EL vahendite olulisust. Eestimaa Rohelised ei soovi samuti süsteemi põhimõtteliselt muuta, ent leiab, et laiendada tuleks KIKi rahastatavate tegevuste ringi ning üle vaadata rahastusotsuste tegemine.

Reformierakond seevastu esineb uuendusliku, ilmselt Norra riiklikust naftafondist inspireeritud ideega luua Tuleviku Investeerimisfond, kuhu koguda osa keskkonnatasudest. Idee on küll huvitav ja arutelu vääriv, ent tekitab küsimusi sellest, kuidas tagada keskkonnavaldkonna rahastusvajadused nii lühemas kui pikemas plaanis.