Kuivendusprojekti keskkonnamõjud vajavad põhjalikku läbi kaalumist, leiavad ka RMK ja PTA

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ja Päästame Eesti Metsad (PEM) tervitavad Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ning Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) koostöös sündinud otsust tunnistada kehtetuks Kotka-Sohlu metsakuivendussüsteemide rekonstrueerimisprojektile antud ehitusluba. Meil on hea meel näha soovi põhjalikumalt hinnata kuivendussüsteemide rekonstrueerimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning loodame, et edasine töö Kotka-Sohlu metsakuivendusprojektiga hõlmab ka keskkonnamõju hindamise protsessi.

Kotka-Sohlu projektis käsitletud kuivendussüsteem asub Kõnnu külas Põhja-Pärnumaa vallas. See katab 1069,2 hektari suuruse maa-ala, mis piirneb Taarikõnnu looduskaitsealaga ning kattub suures osas metsise elupaigaga. Kaitsealal on eesmärgiks kaitsta erinevaid märgasid maastikke ja kooslusi ning nendega seotud liike, sealhulgas metsist. Juba praegu on sealsed metsise elupaigad kuivendusest mõjutatud ja metsa struktuur seetõttu muutumas metsisele järjest vähem sobivaks. Taarikõnnu kaitsealal vajavad looduslikud kooslused taastamist ning seda ümbritsevad maastikud peaksid toetama kaitseala toimimist, sealhulgas loodusliku veerežiimi püsimist. Kuivendussüsteemide ulatuslik rekonstrueerimine annab aga vastupidise tulemuse ja süvendab juba avalduvat negatiivset mõju veelgi.

EKO on korduvalt juhtinud nii ametkondade kui avalikkuse tähelepanu kuivendamisega seotud keskkonnamõjudele ning vajadusele neid hinnata ja nendega arvestada. Senine kuivendussüsteemide rekonstrueerimisprojektide menetlemise praktika on olnud keskkonnamõju hindamise (KMH) vältimise põhine. Looduskahju aga selliselt ära hoida ei ole osutunud võimalikuks ning kuivendussüsteemide rekonstrueerimise käigus on põhjustatud märkimisväärset kahju loodusväärtustele, sealhulgas elurikkuse kaitseks loodud kaitstavatel aladel. Loodame jõuda olukorrani, kus nõukogude ajal rajatud ulatuslikke kuivendussüsteeme rekonstrueeritakse ainult põhjendatud vajaduse korral ning läbimõeldult, vajadusel rajades kahepoolsed süsteemid, mis võimaldavad vett ka ära voolamast hoida. Keskkonnamõju hindamise algatamine loodusväärtuslikel aladel annab võimaluse kõik seotud mõjud tuvastada, põhjalikult läbi kaaluda ning leida antud asukohas parim lahendus. Parimaks lahenduseks võib osutuda ka süsteemide rekonstrueerimisest loobumine kas täielikult või osaliselt. Sarnase järelduseni on jõutud ka Keskkonnaameti poolt tellitud ning Tartu Ülikooli teadlaste koostatud maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhises , mis valmis ja sai avalikuks selle aasta alguses.