Keskkonnaühenduste soovitused erakondadele Euroopa Parlamendi valimisteks

Alates Euroopa rohelise kokkuleppe (European Green Deal) käivitamisest 2019. aastal on globaalse kliimakriisi ja elurikkuse kriisi ohjeldamine muutunud olulisemaks kui kunagi varem. 2023. aasta oli mõõtmisajaloo kuumim aasta. Planeeti räsisid ulatuslikud metsatulekahjud, üleujutused ja kuumalained, samuti üha süvenev elurikkuse kadu. Viimastel aastatel maailma raputanud pandeemia ning Venemaa täiemahuline agressioon Ukrainas on olemasolevaid kriise veelgi süvendanud ning rebestanud sügavamaks sotsiaalmajanduslikud lõhed ühiskonnas. Nende väljakutsetega toimetulemiseks peab Euroopa Liit keskenduma rohelisele üleminekule, mis oleks samal ajal sotsiaalselt õiglane, õigeaegne ja elurikkust toetav. Järgnevalt esitame EKO soovitused erakondadele Euroopa Parlamendi valimisteks.

1. AIDATA IGAKÜLGSELT KAASA UKRAINA VÕIDULE

Pakett “Eesmärk 55” vastuvõtmisele peab järgnema selle viivitamatu rakendamine. Samuti peab Euroopa Liit jätkama pingutusi, et viia oma kliimaeesmärgid kooskõlla Pariisi lepingus kokkulepituga. Teaduspõhisus peab kajastuma ka 2040. aasta eesmärgis, mis peab vastama ELi Kliimamuutuste Teadusnõukogu (ESABCC) ettepanekule vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 90–95%. 

Planeedil Maa on taluvuspiirid, mille ületamine võib kaasa tuua järske ja pöördumatuid keskkonnamuutusi, ohustades inimeste toimetulekut ja ökosüsteemide vastupanuvõimet. Euroopa Liidus tuleks välja arendada ühtne planetaarsete piiride metodoloogia ja integreerida see liidu poliitikasse.

Euroopa Liit peab lõpetama igasuguse fossiilsete kütuste kaevandamise, töötlemise, väärindamise ja muul viisil rahastamise. Tulevasel rahastusperioodil tuleb välistada igasugune toetus kliimakriisi süvendavatele tegevustele ning selle asemel suurendada rahastust kliimamuutustega kohanemisele ja leevendamisele.

Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) vajab muutust, sest tänane poliitika ei suuna põllumajandust jätkusuutlikumale teele. Vajame põllumajanduspoliitikat, mis panustab kõrge loodusväärtusega põllumajanduse säilitamisesse, mahepõllumajanduse arendamisse, pestitsiidide kasutuse vähendamisse ja elurikkuse kaitsesse.

    6. LUUA SPETSIAALNE ELURIKKUSE FOND

Euroopa Liidu elurikkuse rahastamise tõhustamiseks tuleks luua eraldi sihtotstarbeline fond. Senini ainuke keskkonnale suunatud LIFE programm välistab taotlemistingimustega väiksemad organisatsioonid. Samuti loob ​​Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 mitmeid uusi rahastamist vajavaid eesmärke, mille täitmiseks jääb praegustest vahenditest puudu.

Poliitikakujundajad peavad seadma prioriteediks investeeringud, mis aitaksid lahendada kliima- ja elurikkuse kriisi, vähendades samal ajal sotsiaalset ja soolist ebavõrdsust. Soovitame täiendada täna kehtivat "ei kahjusta oluliselt" (do no significant harm) põhimõtet hoopis "tekitada märkimisväärset kasu" (do significant benefit) põhimõttega, et tagada rahastus vaid projektidele, millel on selgelt positiivne mõju nii looduskeskkonnale kui ka ühiskonnale.

Kutsume üles rahastama programme, mis keskenduvad haridusele, keskkonnateadlikkuse tõstmisele ja õiglaseks üleminekuks vajalikule täiend- ja ümberõppele. Koolid ja ülikoolid võiksid luua uusi õppeaineid kliima ja keskkonna, inimõiguste ja sotsiaalse õigluse alal ning pakkuda õppejõududele koolitusprogramme, et tagada vajalikud oskused muutuvas kliimas.

Kliimakriis mõjutab ebaproportsionaalselt rohkem riike, kes on kliima soojenemisse kõige vähem panustanud, ning kes on samas kliimamõjude suhtes enim haavatavad. ELi arengufondid tuleb kujundada viisil, mis kaasavad kohalikke kogukondi, pakuvad tõhusaid ja sõltumatuid kaebuste esitamise mehhanisme, järgivad rangeid läbipaistvusstandardeid ning tagavad kllimakriisist mõjutatud kogukondade ja töötajate õigused.

Edukas roheline üleminek on võimalik vaid Euroopa Liidu kodanike usalduse ja kaasatusega. Strateegilised dokumendid (sh riiklikud energia- ja kliimakavad) tuleb koostada avalikkust ja huvirühmi protsessi algusest peale sisuliselt kaasates ning strateegiliselt töötada tõhusamate kaasamisvormide nimel nagu rahva- ja kliimakogud. Samuti tuleks täiustada kaebuste esitamise mehhanismi, et avalikkus saaks anda teada Euroopa Liidu vahendite võimalikust väärkasutusest.

Soovitused koos pikemate selgitustega saad alla laadida SIIT

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab üheksat keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Keskkonnaõiguse Keskus. MTÜ Päästame Eesti Metsad tegeleb peamiselt metsade ning märgalade huvikaitsega. Fridays For Future Eesti ühendab aktiivseid noori, kes tegelevad igapäevaselt kliimamuutuste leevendamisega.