Keskkond ja Riigikogu valimised 2019

Olulistele keskkonnaküsimustele vastuste saamiseks pöördus EKO Eesti erakondade poole. Alates jaanuari lõpust on siin lehel avaldatud erakondade vastuseid ning ekspertkommentaare erakondade seisukohtadele. Eksperdid on andnud erakondade seisukohtadele ka hinnangud 5-palli skaalal, lähtudes nende vastustest keskkonnaühenduste küsimustele. 

Avaldame kokkuvõttena koondi ekspertide hinnangutest ning lühikommentaarid erakondade valimisprogrammide keskkonnaosadele.


Ekspertide hinnangute koond

Ekspertkommentaarid erakondade vastustele on samuti jätkuvalt kättesaadavad:


Lühikommentaar erakondade valimisprogrammidele - keskkond

Kärt Vaarmari, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige
Üldiselt tuleb erakondi kiita püüdluse eest keskkonnaküsimusi varasemast paremini mõista ja programmides käsitleda. See väljendub nii sisulisemates programmilistes lubadustes, EKOle antud vastustes, kui ka keskkonnalubaduste harjumuspärasest suuremas esiletõstmises kampaaniates. Aeg näitab, kas adekvaatne tegevuskava kliimamuutuste ja elurikkuse kao pidurdamiseks kujuneb ka osaks uue valitsuse koalitsioonileppest.

REF - Loosunglikult ilus programm, milles lähemal vaatlusel jääb aga silma vähe konkreetseid keskkonnaalaseid lubadusi. Lubatakse vähendada raiesurvet metsadele, ent ei selgitata, kuidas või kui palju. Tõstetakse esile vajadust vähendada Eesti majanduse energiamahukust, ent programmis ei mainita põlevkivienergeetikast väljumist.

KESK -  Keskkonnateema ei ole selgelt praeguse peaministrierakonna esimene prioriteet. Keskkonnapeatükk on programmis viimaste teemade hulgas ning see on nii tervikprogrammi kui ka teiste erakondadega võrreldes küllaltki napp. Eraldi tähelepanu on pööratud metsandusele, muudes teemades loetletud pigem üksikud konkreetsed lubadused. Põlevkivi ja süsinikuheite vähendamise vajadust ei ole välja toodud, ehkki taastuvenergia edendamine on üldise eesmärgina kirjas.

EKRE - Põhieesmärk näib olevat eraomanike kaitse liigrangete keskkonnanõuete või muude sekkumiste eest. Keskkonnaprogrammis on põhjalikumalt välja toodud metsateema, ülejäänud lubadused mahuvad kuuele reale. Kliimamuutustega seotud väljakutsed EKRE programmis ei kajastu (ehkki need on üheks globaalse rände tõukejõuks).

SDE - Valitud on 3-4 keskkonnateemat, mille osas on antud konkreetsed praktilised lubadused. Üsna konkreetne meetmepakett, kuidas metsandus säästvamale rajale tagasi viia. Kliima ja energeetika teemas seatakse selged ajalised eesmärgid ning mitmekesine plaan taastuvenergiale üleminekuks. Eraldi programm jäätmekäitluse probleemide lahendamiseks. Muud teemad, näiteks looduskaitse üldine korraldus, merekaitse, pinnaveekogude kaitse ja välisõhu kaitse on aga saanud vähe tähelepanu.

Isamaa - Alates eelmistest valimistest keskkonnaministri kohta hoidev erakond. Keskkonnaprogramm on erakondadest üks napimaid ja piirdub suures osas senise poliitika jätkamisega. Energeetikas pooldab põlevkivi kasutamise jätkumist madala keskkonnakoormusega, kuni selleks on turunõudlus, ent ei selgita, kuidas koormust vähendada.

Eesti 200 - Näeb keskkonnaprobleeme pigem väljakutse ja võimalusena, milleks rakendada tehnoloogilisi lahendusi. Samas leiab, et puit, toit ja põlevkivi on Eesti tööstuse suurimad sambad. Programmist kumab läbi usk tehnoloogia kiiresse arengusse, millega on võimalik lahendada nii jäätmekäitluse kui ka kliimamuutuse probleemid, vähem on mõeldud sellele, mis senistes poliitikates puudu.

EER - Kõige sidusam ja ulatuslikum keskkonnaprogramm, milles keskkonnalubadused ei ole üksnes omaette peatükis, vaid puudutavad ka muid teemasid, näiteks põllumajanduse, maksupoliitika, hariduse, välispoliitika, ettevõtluse jm valdkondi. Puhta keskkonna peatükis on eraldi teemadena põhjalikult lahti kirjutatud puhas joogivesi, Eesti veevarude kaitse, metsa kui ökosüsteemi kaitse, looduskaitse korralduse parendamine, Läänemere kaitse, jäätmekäitlus, puhas energia (sh väljumine põlevkivienergeetikast), säästlik transport.

Vabaerakond - Põhjalik ja paljusid teemasid kattev keskkonnaprogramm, ent kohati väheambitsioonikas ning muude valdkondadega sidustamata. Loodusvarade majandamist on käsitletud keskkonnaprogrammist eraldi ning see keskendub ennekõike sellele, kuidas leida tasakaalu maaomanike ja riigi või ettevõtjate vahel. Kliima ja energeetika teemal on programm põhjalik, ent põhieesmärgiks on võetud maakera keskmise temperatuuri tõus alla 2°C taseme, mis aga viimase kliimapaneeli raporti kohaselt ei ole piisav.

Elurikkuse Erakond - Teiste erakondadega võrreldes üllatavalt napp keskkonnapeatükk! Metsateemad aga põhjalikult lahti kirjutatud.