Keskkonnategu ja keskkonnakirves

Aasta keskkonnavaenulikumat ja -kasulikumat tegu hakati Eesti Rohelise Liikumise algatusel märkima 2002. aastal. Siis valiti keskkonnale kasuliku teo tegijaks AS Edelaraudtee. Keskkonnavaenuliku teo toimepanija tiitli sai tookord keskkonnaminister Heiki Kranich.
2004. aastast annab nimetusi välja Eesti Keskkonnaühenduste Koda. Esimesel aastal nimetati keskkonnavaenuliku teo tegijaks valitsus, kuna riik ei olnud suutnud täita Helsingi konventsiooniga võetud kohustusi Läänemere merekeskkonna kaitsel. Nimetusega "Roheline tegu" pärjati riigikontroll 2004. aastal keskkonnavaldkonnas läbiviidud tulemusauditite eest, mis juhtisid tähelepanu riigipoolsetele tegematajätmistele siseriiklikult või rahvusvaheliselt võetud keskkonnaalaste kohustuste täitmisel ja suutmatusele tagada piisaval määral riskide maandamine Läänemere keskkonna kaitsel.

Keskkonnateod ja -kirved alates 2004 koos selgitustega

2022

EKO valis 2022. aasta keskkonnateoks Eesti Looduseuurijate Seltsi (ELUS) mahuka vääriselupaikade kaardistamise riigimetsades. Vääriselupaigad (VEP) on suure loodusväärtusega elupaigad majandatavas metsas, enamasti mõne hektari suurused elurikkad vana metsa laigud, mille säilimine on metsaelustiku seisukohalt võtmetähtsusega. VEPide inventeerimine riigimaadel on aastaid veninud: nende kaardistamine toimus sajandivahetusel, mil jäi leidmata hinnanguliselt üle poole VEPidest. Suur hulk vääriselupaikadest on vahepeal raiete käigus hävinud. ELUS kaardistas aastatel 2019-2022 riigimaadel seni registreerimata vääriselupaiku, leides kokku 4100 uut VEPi kogupindalaga 13 400 ha. Üle kontrolliti ligi 24 000 metsaeraldist.

Keskkonnakirve sai Vabariigi Valitsus kohatult tehtud Natura erandi rakendamise otsuse eest, mis puudutas Linnamäe paisu Jägala jõel. Veeseaduse kohaselt otsustab jõe paisutamise ja paisul elektritootmise lubamise Keskkonnaamet ning Natura erandi tegemine on osa veeloa menetlusest. Antud juhul ei pidanud Keskkonnaamet Natura erandi tegemist võimalikuks, sest selle tingimused ei olnud kaasatud ekspertide hinnangul täidetud. Seega polnud ka valitsuse nõusolek Natura erandi tegemiseks vajalik ja seda ei küsitud. Sellest hoolimata andis valitsus sisuliselt omaalgatuslikult Keskkonnaametile korralduse anda välja veeluba Jägala jõe jätkuvaks paisutamiseks ning teha seda Natura erandina.

Loe pikemalt SIIT

2021

EKO valis 2021. aasta keskkonnateoks Riigikogu otsuse keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil. Riigikogu võttis 2. juunil vastu loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse, mis keelab Eestis alates 1. jaanuarist 2026 karusloomakasvatuse, kus karusnaha tootmine on ainuke või peamine eesmärk. Eesti on esimene Balti riik, kes on karusloomafarmid keelustanud.

Keskkonnakirve sai looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille algatasid Riigikogu liikmed Heiki Kranich, Peeter Ernits, Erki Savisaar ja Andres Metsoja. Eelnõus tehakse ettepanek sisuliselt kaotada praegu kehtiv ehituskeeluvöönd - selle ulatust vähendataks praeguselt kuni 200-meetrilt vaid 20 meetrini. Selline muudatus mõjutaks oluliselt nii randade ja kallaste hapraid ökosüsteeme, veekogude veekvaliteeti kui ka avalikkuse ligipääsu veekogude äärde.

Loe pikemalt SIIT.

2020

Keskkonnateoks valiti Rimi kaupluseketi otsus lõpetada kõigi ohustatud kalaliikide ja neist valmistatud toodete müük. Rimi kauplusekett otsustas möödunud aasta kevadel muuta poodides pakutav kalavalik vastavaks kalafoori ehk vastutustundliku kala ja mereandide tarbimise juhendi soovitustele. Kauplused eemaldasid müügist või vahetasid keskkonnasõbralikuma valiku vastu kõik kalatooted, mis on ohustatud kalast või pole kestlikult püütud. Rimi on esimene ja seni ainus Eesti poekett, kes oma poodide kalavaliku kestlikumaks on muutnud.

Keskkonnakirve sai Riigimetsa Majandamise Keskus ulatusliku kuivendustöö eest Prählamäel Hiiumaal. Kuivendus hõlmas enam kui 600 hektarit ligi 80 aastat majandamata vanu metsi, mis olid seni kuivendamata või kus vanade kuivendussüsteemide mõju oli väike. Kuivendataval alal jäid kaardistamata loodusväärtused, lisaks said kahjustada ka naabrusse jäävad Pihla-Kaibaldi loodusala ning Prählamäe kuivendussüsteemi eesvooluks olev Nuutri oja, mis on mitmete kaitsealuste liikide elupaik.

Loe pikemalt SIIT.

2019

Keskkonnateoks valiti Fridays for Future kliimaaktivistide algatused kliimakriisile tähelepanu tõmbamiseks. Fridays For Future liikumine on alates 2018. aastast kliimaprobleemidele tähelepanu tõmmanud kümnetes riikides üle maailma, globaalsetel kliimastreikidel on kaasa löönud miljonid inimesed. Algatusega liitusid 2019. a märtsis ka Eesti noored, streikides Tallinnas, Tartus ja Paides, et tõmmata Eesti avalikkuse tähelepanu süvenevale kliimakriisile ning otsustajate tegevusetusele selles küsimuses. Sealt edasi on toimunud streigid nii Tallinnas kui Tartus igal reedel. Samuti on noored tõstatanud teemat aktiivselt massimeedias ja sotsiaalmeedias, mitmed kliimanoored võtsid osa ka tänavusest Arvamusfestivalist, kus osalesid avalikus vestlusringis president Kersti Kaljulaidiga. Fridays For Future Eesti vedas eest mitmesuguseid avalikke sündmusi septembris toimunud kliimanädalal.

2018

Keskkonnateoks valiti Postimehe ja Sirbi keskkonnarubriigid. Alates 2018. aasta juulist alustas ajalehes Sirp ilmumist arvamusveerg “Ökoloogika”, mis on hea näide keskkonnateemade põhjalikust ja pädevast  kajastusest ajalehes. Möödunud aastast pühendub kord nädalas keskkonnateemadele ka Postimehe rubriik “Meie Eesti”. Keskkonnarubriikide puhul väärib tunnustust eelkõige nende olemasolu üle pika aja ning võimalus asjatundjatel neis oma ekspertteadmisi olulistel teemadel vajaliku põhjalikkuse ja selgusega käsitleda.

Keskkonnakirve said keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja asekantsler Marku Lamp vääriselupaikade kaitse takistamise eest.  Vääriselupaigad (VEP) on keskmiselt mõne hektari suurused veel säilinud mitmete haruldaste või ohustatud liikide koduks olevad vanade loodusmetsade tükid. Seetõttu vajavad need alad kaitset. Keskkonnaministeeriumi VEPidega seotud otsused ja tegemata jätmised osutavad pikaajalisele süsteemsele probleemile Eesti metsanduses – loodusmetsi on Eestis alles vaid kaks protsenti, neist veerand on raiete eest kaitsmata ja hävivad sisuliselt iga päev. VEPide regulatsiooni on korduvalt muudetud, sõnumid on ebaselged, kompensatsioonide eelarve ebapiisav ning inventeerimise protsess on 15 aastat paigal seisnud. Loe pikemalt SIIT!

2017

Keskkonnateo tiitli pälvisid Asko Lõhmus ja Raul Rosenvald nende panuse eest teadusargumentatsiooni toomisel avalikku metsadebatti. Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus ja Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald paistsid 2017. aastal silma sõnavõttudega meedias, Riigikogus ning mitmetel avalikel üritustel, elavdades ja rikastades metsadebatti. Teadlased tõid esile seni avalikus arutelus vähem tähelepanu saanud metsade ökoloogilised väärtused ning tutvustasid laiemalt säästva metsanduse tähendust.

Keskkonnakirve teenis ära Keskkonnaamet, kes andis Nursipalu 94 hektari suurusel alal loa metsa raadata, ignoreerides keskkonnamõju hindamise seadusest tulenevat nõuet oodata enne lubava otsuse tegemist ära mõju hindamise tulemused. Tiitli andmise peamine ajend ei olnud mitte harjutusvälja rajamine, vaid otsuse tegemise viis.

Pressiteade

2016

Keskkonnateoks valiti kolm pakendite kasutamist vähendavat algatust, mille eestvedajad olid Eesti Kaupmeeste Liit, MTÜ Tervikring ning Johanna Maria Tõugu ja Silver Smeljanski. Eesti Kaupmeeste Liit vääris esiletõstmist, kuna ei jäänud ootama nn kilekotimääruse kehtestamist. Omaalgatuslikult astuti samme, et vähendada õhukeste kilekottide tarbimist, kaotades poodide kassadest tasuta kilekotid. MTÜ Tervikring algatus Topsiring jäi silma praktiliste lahendustega ühekordsete topside vähendamiseks suurüritustel. Johanna Maria Tõugu ja Silver Smeljanski avatud Eesti esimene pakendivaba pood Paljas Pala Pärnus näitas, et mujal maailmas levinud pakendivaba poodlemine on võimalik ka Eestis.

Positiivsetest tegudest hindasid EKO liikmed kõrgelt veel Eesti otsust liituda Pariisi kliimaleppega ja keskkonnaaktivistide algatatud lendorava kampaaniat.

Keskkonnakirve said üksmeelselt Vabariigi Valitsuse eelmine koosseis ja Riigikogu otsusega alandada põlevkivi kaevandamise keskkonnatasusid.

EKO liikmed tõid negatiivsemate tegudena välja veel Rail Balticu protsessi juhtimise ja Tallinna Reidi tee arenduse.

Pressiteade

2015

EKO valis olulisimaks keskkonnateoks Sindi paisu riigile ostmise ja paisu avamise projekteerimisega alustamise. Sindi pais takistab siirdekalade juurdepääsu suuremale osale Pärnu jõe ja selle lisajõgede kudealadele, mistõttu on nende kalade populatsioonid olnud pikka aega madalseisus.

Keskkonnaalastest saavutustest hindasid EKO liikmed kõrgelt ka Reet Ausi pikaaegset tegevust kiirmoe keskkonnavaenulike tagamaade tutvustamisel, mis jõudis laiema publikuni dokumentaalfilmi „Moest väljas” kaudu.

EKO andis keskkonnakirve tiitli Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele, kelle tegevus Eesti kliimapoliitika arendamisel on olnud väga lühinägelik või lausa keskkonnavaenulik. 2015. aastal kaotati näiteks põlevkivi kaevandamise piirmäär ja võeti vastu kliimavaenulik ning lühinägelik põlevkivi arengukava.

EKO liikmed tõid lõppenud aasta negatiivsemate tegudena veel välja Vabariigi Valitsuse GMOde kultiveerimise piiramise võimaluse kasutamata jätmise ning rahandusminister Sven Sesteri seisukoha Rail Balticu trassivalikutesse Nabala kaitseala lisamise kohta.

Pressiteade

2014

Olulisimaks keskkonnateoks valiti Nabala-Tuhala ja Ropka-Ihaste looduskaitsealade moodustamise. EKO hinnangu järgi vääris tunnustust, et nii Nabala-Tuhala kui ka Ropka-Ihaste kaitseala loomise juures on teinud koostööd kohalikud kodanikuliikumised ja Keskkonnaministeerium ja nii õnnestus need keerulised protsessid 2014. aastal edukalt lõpule viia.

Keskkonnaalastest saavutustest hindasid EKO liikmed kõrgelt ka MTÜ Eesti Loodushoiu Keskuse tegevust Eestis väljasurnud tuura taasasustamisel ning maanteeameti aktiivsust loomade rände- ja maanteede konfliktkohtade lahendamisel. Rajatud on Eesti esimene ökodukt ning kahepaiksete tunnelid.

Keskkonnakirve tiitli andis EKO Eesti Keemaiatööstuse Liidule, kelle kampaania „Meie õnn on meie maavarad” propageeris äärmiselt keskkonnavaenulikku suhtumist.

EKO liikmed tõid negatiivsemate tegudena veel välja RMK uue arengukava, mis saadab ühiskonnale sõnumi, et riigi mets kavatsetakse asendada puupõldudega. Samuti Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnahariduse rahastamise reeglite ootamatu muutmise avalikkust kaasamata ning Narva bastionite rekonstrueerimise ajal surma saanud nahkhiired ja kahjustatud elupaigad.

Pressiteade

2013

EKO pidas aasta keskkonnateoks Tartu loodusmaja ning Pärnu looduse- ja tehnikamaja avamist, mis võimaldab suurel hulgal Eesti lastel saada head ja mitmekesist loodusharidust.

Valitud keskkonnateole pakkusid konkurentsi Keskkonnaamet otsustava tegevuse eest Sindi paisuga seotud probleemide lahendamisel ning jalgrattakultuuri arendav kodanikuliikumine Tour´d Öö Tallinn Bicycle Week.

Keskkonnakirve tiitli pälvis minkide kasvatajate ja Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu tegevus. Mingikasvatajad (eelkõige AS Balti Karusnahk ja OÜ Rooküla Esimene) osutusid EKO arvates kirvevääriliseks nõuetele mitte vastava karusloomakasvatuse jätkamise eest ning vastuseisu eest õigusaktide karmistumisele.

Valitud keskkonnakirvele osutasid tugevat konkurentsi nii Riigikogu keskkonnakomisjon tervikuna kui ka selle liikmed Annely Akkermann ja Tõnis Kõiv keskkonnamõju osas kaheldava väärtusega eelnõude algatamise ja toetamise eest.

Pressiteade

2012

Parim keskkonnategu oli Tartu valla initsiatiivil Äksi külla rajatud Jääaja Keskus. Samuti tunnustatakse Elutöö keskkonnateo tiitliga postuumselt loodusteadlast Ivar Puurat.

EKO tunnustas Tartu valda selle eest, et vald võttis initsiatiivi tänapäevase loodusmuuseumi rajamiseks ja viis selle edukalt ellu. Jääaja Keskus on hetkel suurim ja moodsaim loodusmuuseum Eestis, mille rajamine oleks olnud jõukohane nii riigile kui ka mõnele suuremale linnale, kuid idee teostas omavalitsus.

Valitud keskkonnateole pakkusid konkurentsi Leili Mihkelsoni blogi „Leili metsalood” ja Keskkonnaministri kindel eitav seisukoht fosforiidi kaevandamisele.

Keskkonnakirve tiitli pälvis Eesti jäätmekäitlejate Liit oma lobby-tööga korraldatud jäätmeveo lõpetamiseks. EKO leidis, et 2012. aastal alguse saanud Eesti Jäätmekäitlejate Liidu lobby-tööl korraldatud jäätmeveo lõpetamiseks oleks suur kahjulik mõju loodusele ja inimese elukvaliteedile. Sellise muudatuse kõige suurem pahupool on see, et täieliku vabaturu tingimustes  muutub omavalituste ja ka riigi võimalus  jäätmekäitlust korraldada ja kavandada peaaegu olematuks või väga piiratuks, mistõttu pole võimalik suunata jäätmekäitlust jäätmehierarhia põhimõtetega kooskõlas – suurema taaskasutamise (ringlussevõtu) suunas.

Keskkonnakirve kandidaatidena osutasid Jäätmekäitlejate Liidule tugevat vastupanu Riigikogu keskkonnakomisjon koos Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga ja Sindi paisu arendaja AS Raju.

Pressiteade

2011

EKO kuulutas aasta keskkonnategijaks Keskkonnaministeeriumi veeosakonna kauaaegse nõuniku Tiiu Raia, kes pälvis nimetuse pikaajalise pühendunud töö eest Eesti veekogude kaitsel. Raia töötas pikka aega veeosakonna nõunikuna, viies ellu teadmispõhist ja demokraatlikku veekaitsepoliitikat, kaasates otsustamisprotsessi eksperdid ja keskkonnaorganisatsioonid. Tema suunamisel ehitasid Eestis paljud asulad tõhusad reoveepuhastid ja põllumajandusettevõtted lekkekindlad sõnnikuhoidlad.

Lisaks olid keskkonnateo nominendid Gennadi Skromnov looduskaamerate initsiatiivi eest ja Urmas Vahur Kurese loodushoiutalus pärandkoosluste taastamise, ohustatud liikude elupaikade loomise ja loodusväärtuste tutvustamise eest.

Keskkonnakirve pälvis teist aastat järjest majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Selle tiitli sai ta endiselt põlevkivienergeetika taastuvenergiale eelistamise eest, samuti selle eest, et majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium ja maanteeamet endiselt kulutavad ressursse Saaremaa püsiühenduse protsessile, mille keskkonnamõjude hindamise aruanne ei arvestanud ekspertide järeldusi ning mille sisu ei ole kooskõlas säästva arengu põhimõtetega. Samuti taunib EKO Keskkonnaameti aruande heakskiitvat otsust.

Juhan Partsile pakkus tugevat konkurentsi aasta keskkonnakirve valimistel Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor Hallar Meybaum fosfaate sisaldavate pesupulbrite propageerimise eest.

Pressiteade

2010

EKO valis aasta keskkonnategijaks Evelin Ilvese, kes oli aasta jooksul juhtinud aktiivselt tähelepanu ebatervislikele lisaainetele toidus ning propageerinud mahetoodangut. EKO hinnangul oli Evelin Ilvese tegevusel suur roll Eesti meedias toidu lisaainete teema esile tõusmisel ja tootjate suundumuste muutumisel tervislikumate toodete pakkumise poole. Tunnustamist väärt on ka Evelin Ilvese initsiatiiv kinkida riigi külalistele tooteid Eesti mahetaludelt.

Tiitlit „Keskkonnakirves 2010” jagasid majandusminister Juhan Parts ettepaneku eest jätkata põlevkivi kaevandamist suures mahus ka tulevikus ning Tallinna kommunaalamet keskkonnavaenuliku transpordipoliitika elluviimise eest.

Evelin Ilvesele pakkusid keskkonnateo valimisel konkurentsi Riigikontroll pikaajalise ja professionaalne töö eest keskkonnaauditite vallas; Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maavalitsused tuuleenergeetika teemaplaneeringu algatamise eest ning viimasel aastal kiiresti arenema hakanud kohalikud mahetoiduvõrgustikud, mille kaudu saavad väiketalunikud toodangut turustada ja linlased mahetoitu süüa.

Keskkonnakirve tiitlile kandideerisid ka keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kes ei seisnud negatiivse keskkonnamõju vähendamise eest, vaid protsessis Euroopa Komisjoniga kasvuhoonegaaside heitkoguste pärast, ning kohalikud omavalitsused nagu Varbla ja Kõue vald, kes suhtusid hoolimatult ehitamisse kaitsealal ja selle järelevalvesse.

2009

Aasta parim keskkonnategu oli teadlaste Ivar Puura ja Tarmo Soomere initsiatiiv Nord Streami gaasitoru rajamise võimalikele negatiivsetele keskkonnamõjudele tähelepanu juhtimisel. EKO tõdes, et Tarmo Soomere ja Ivar Puura on teadlased, kelle suuresti vabatahtliku tegevuse tulemusel koostati Eesti seisukohad Nord Streami gaasijuhtme keskkonnamõjude hindamise käigus. Samuti oli nende tegevus oluline laiema üldsuse, sh Riigikogu teavitusel ja olukorrale vastavate kriitiliste otsuste vastuvõtmisel. Ühtlasi olid mõlemad teadlased nõustanud mitmeid keskkonnaorganisatsioone seisukohtade kujundamisel ja kutsunud üles teadusringkondi suuremat tähelepanu pöörama mitmete teaduslike argumentide eiramisele Nord Streami rajamisega kaasnevate riskide hindamisel.

Keskkonnateo tiitli valimisel pakkus konkurentsi eelkõige Riigikogu ning Riigikontroll. Riigikogu puhul märgiti ära ühist arutelu ja otsust Nord Streami gaasitrassi rajamise teemal. Riigikontroll märgiti ära kliimapoliitika, maavarade kasutuse ja kalanduse auditite eest.

Keskkonnakirve tiitel negatiivsete tegude eest läks Utileek OÜ-le ja Utileek Lõuna OÜ-le. Prügikoristusaktsiooni „Teeme Ära 2008” ajal toodi Eestimaa metsadest välja ligi 10 000 tonni prügi. Kogutud jäätmetest 8700 tonni sai käideldud. Korrektselt täitsid oma kohustused prügi käitlemisel näiteks Rehviliit, Paikre, Väätsa, Uikala, Kudjape prügilad ja teised. OÜ Utileek ja OÜ Utileek Lõuna omandusse anti üle käitlemiseks kokku 4000 tonni prügi, millest hinnanguliselt 1200 tonni oli 2009. aasta lõpus ikka veel ajutistel platsidel Harkus, Kuusikul ja Raadi lennuväljal Tartus, seda hoolimata keskkonnainspektsiooni ettekirjutustest.

Pressiteade

2008

EKO kuulutas aasta parimaks keskkonnateoks 50 000 vabatahtliku osalemise kevadistel prügikoristustalgutel „Teeme ära!”. Kampaaniat on pärjatud mitmete tunnustustega, kuid EKO liikmete arvates vääris eraldi rõhutamist nii suure hulga vabatahtlike üheaegne panus illegaalse prügistamise tagajärgede kaotamisel. Sündmusest said eeskuju Läti, Leedu, Poola ja Venemaa, kes on sarnase üritusega puhastanud ka oma kodumaad või on plaaninud seda lähiajal teha.

Keskkonnateo tiitli määramisel pakkus konkurentsi eelkõige von Krahli akadeemia uue ökoloogilise mõtte edendamise eest.

Keskkonnakirve tiitel negatiivsete tegude eest läks Reformierakonnale. Nominendi nimetamisel meenutati juba endise oravaparteilasest keskkonnaministri Heiki Kranichi ajal alanud ministeeriumi politiseerimist, hiljem selgunud maadevahetuse hämaraid tagamaid, praeguse keskkonnaministri Jaanus Tamkivi kohatuid väljaütlemisi Natura 2000 võrgustiku teemal ning tema erakonnakaaslasest kantsleri Rita Annuse küündimatust looduskaitsereformi läbiviimisel. EKO liikmed leidsid, et oravaparteil on osa ka Eesti riigimetsa tavapärase haldussüsteemi lõhkumises ning mitmetes teistes ärihuve eelistavates loodusvaenulikes otsustes.
Keskkonnakirve nimetusele esitati ka näiteks ebaseaduslike ehitiste hilisemad seadustajad ning Eesti Keemiatööstuse Liit selle eest, et jätkas fosfaate sisaldavate pesupulbrite tootmist.

2007

EKO valis aasta parimaks keskkonnateoks keskkonna- ja loodusteemade kajastamise Eesti Päevalehes. EKO leidis, et lehes käsitletakse aktiivselt säästva tarbimise, kliimamuutuste, ühistranspordi, valglinnastumise ja autostumise teemasid. Samas heideti Eesti Päevalehe turundusosakonnale ette maasturite kasutamist lehe tellimiskampaanias ‒ keskkonnatundlik väljaanne võiks tellijate vahel pigem jalgrattaid välja loosida.

Olulisemad kandidaadid positiivse keskkonnateo tiitlile olid Kose vallavolikogu Rahkvälja maastikukaitseala loomise ja Tuhala nõiakaevu päästmise eest, Looduskaitse Keskuse Ida-Viru regioon toimiva looduskaitse süsteemi käivitamise ning Uuskasutuskeskus kirbuturgude eest.

Keskkonnakirve tiitel negatiivsete tegude eest läks Tallinna linnavalitsusele. Keskkonnakirve sai Tallinna linnavõim jätkuva suutmatuse eest ohjata Tallinna linna autostumist ja valglinnastumist. Kirvele andis kaalu ka laiem suutmatus arvestada kodanike huvidega oma elukeskkonna kaitsel nii Männiku tee kui ka Sakala keskuse juhtumis.

Keskkonnakirve auhinnale pretendeerisid veel peaminister Andrus Ansip tuumaenergia ja CO2-kvootide teemaliste soolode eest, maadevahetuse hämarad tehingud, mis kahjustasid looduskaitse mainet ning Keskkonnaministeerium ja Balti Finantseerimisasutuse AS Suurupi metsaraie juhtumi eest.

2006

Aasta rohelise teo tiitli pälvis Maidla vallavolikogu esimees Enno Vinni kohaliku kogukonna õiguste kaitsmise ning põlevkivikaevandamise laiendamise vastase võitluse eest. Maidla vallavolikogu on tegelenud aktiivselt põlevkiviprobleemide selgitamisega riigiasutustes, kohalikus kogukonnas ja laiema avalikkuse ees, samuti teinud koostööd keskkonnaorganisatsioonidega.

Aasta positiivseima keskkonnateo tiitlit valisid EKO organisatsioonid järgmiste kandidaatide seast: Põlva Maavalitsus Ökofestivali „Rohelisem elu” korraldamise eest; Eesti Päevaleht laiaulatusliku keskkonnateemade kajastamise eest; Päästeamet õlireostuse likvideerimise ja valmisoleku arendamise eest; MTÜ Talveakadeemia keskkonnakaitselise uurimistöö propageerimise ja Asko Lõhmus looduskaitsebioloogia töörühma käivitamise eest.

Keskkonnavaenulikuma teo tiitel omistati Mailis Repsile keskkonnahariduse arengu takistamise eest. Haridus- ja teadusministrile tõi tiitli võimetus vormistada ja viia ellu säästvat arengut toetavat hariduse kontseptsiooni ning suutmatus luua keskkonnahariduskeskuste üleriigilist süsteemi. Samuti heitsid keskkonnaorganisatsioonid haridusministrile ette plaani, mille kohaselt loodusõpetust esimesel kolmel kooliaastal ei õpetataks.

Teised aasta keskkonnavaenuliku teo tiitli kandidaadid olid ärimees Oliver Kruuda keskkonnakahjustamist õigustava ülbuse eest; Vabariigi Valitsus Õlifondi asutamise pidurdamise eest; puiduvarumisettevõte Stora Enso Mets keskkonnavaenuliku reklaamikampaania eest; EV Põllumajandusministeerium keskkonnavaenuliku maaelu arengukava ning metsafirma Lignator vääriselupaiga hävitamise eest.

2005

Nimetusega „Roheline tegu” pärjati Eesti Naisühenduste Ümarlauda 2005. aastal kodanikualgatuse korras keskkonnaminister Vilju Reiljanile ja avalikkusele suunatud pöördumiste eest seoses uute põlevkivikaevanduste avamisega Pandivere piirkonnas.

Oma möödunud aasta novembrikuises pöördumises tuletasid naisühenduste esindajad keskkonnaministrile meelde tema kohustusi ning kutsusid neist tulenevalt üles kaitsma Eesti põhjavett, taastades selleks 1988. aastal loodud ning tänaseks likvideeritud Pandivere veekaitseala.

EKO nimetas keskkonnale tehtud karuteene tegijaks valitsuse, kes endiselt pole täitnud rahvusvahelisi merekeskkonna kaitse alaseid kohustusi. Valitsus polnud rakendanud meetmeid, et tagada riigi suutlikkus merekeskkonna kaitsel ega taganud ja tõhustanud ametkondade vahelist koostööd. Samuti ei ole valitsus EKO arvates hankinud piisavalt vajalikke vahendeid, et tagada merereostuse seire Eesti territoriaalvetes ning valmisolek reostuse operatiivseks likvideerimiseks avamerel ning rannikul.

2004

Nimetusega „Roheline tegu” pärjati Riigikontroll 2004. aastal keskkonnavaldkonnas läbiviidud tulemusauditite eest, mis juhtisid tähelepanu riigi tegematajätmistele riigis või rahvusvaheliselt võetud keskkonnaalaste kohustuste täitmisel ja suutmatusele tagada piisaval määral riskide maandamine Läänemere keskkonna kaitsel.

Lisaks märkis EKO liikmed positiivsena ära aasta jooksul kasvanud kodanikualgatuse ehk kohalikud inimesed, kes aktiivselt kaitsevad ja hoiavad oma kodukoha elu- ja looduskeskkonda.
Keskkonnavaenuliku teo tegijaks nimetati valitsus, kuna riik ei olnud suutnud täita Helsingi konventsiooniga võetud kohustusi Läänemere merekeskkonna kaitsel. Leiti, et valitsus pole taganud ametkondadevahelist koostööd ega eraldanud piisavalt vahendeid, et tagada naftareostuse seire Eesti territoriaalvetes ja valmisolek naftareostuse operatiivseks koristamiseks avamerel.