Soodsa keskkonnaseisundi säilimine vajab ka europarlamendi liikmete panust

Euroopa Parlamendi Eesti liikmekandidaadid tajuvad keskkonnakaitse olulisust ning on valmis lahendustesse panustama, selgus Eesti Keskkonnaühenduste Koja küsitlusest. Keskkonnaühendused rõhutavad, tuginedes elurikkuse olukorda ja kliimaprobleeme käsitlevatele ÜRO raportitele, et tarvis on põhimõttelist ja terviklikku muutust poliitilises lähenemises, ainuüksi mõnede valdkondade keskkonnahoidlikumaks muutmisest jääb väheks. Europarlamendi kandidaatide vastustega saab tutvuda siin.

“Seda on rõõm näha, et keskkonnakaitse tähtsust tajutakse, probleeme püütakse mõista ning ollakse valmis lahendustesse panustama. Eriline heameel on minu jaoks, et Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärk leiab poolehoidu,” sõnas Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu. “Rõhutan siiski, et praeguse keskkonnaseisundi säilitamiseks jääb pikas perspektiivis tarbijakäitumise mõjutamisest väheks. Vaja on mõtteviisi muutust ning jõudmist selleni, et keskkonnapoliitika ei ole mitte üksnes võrdsel positsioonil majandus- või julgeolekupoliitikaga, vaid igas valdkonnas kaalutakse iga otsuse puhul esmalt ka selle mõju keskkonnaseisundile. Nii et keskkonnapoliitika tuleb põimida igasse eluvaldkonda, käsitleda meile ja ülejäänud liikidele sobiliku loodusseisundi säilimist läbiva eesmärgina, mitte eraldiseisvana.”

Aprilli lõpus 2019 saatis Eesti Keskkonnaühenduste Koda kõikidele Eestis Euroopa Parlamenti kandideerijatele kuus keskkonnateemalist küsimust, mis puudutasid transporti, kliimat, põllumajandust ning elurikkust, andes valdkondlike küsimuste kõrval võimaluse vastajal ka vabalt sõnastada oma eesmärgid keskkonnapoliitikas. Tänasest on saabunud vastused muutmata kujul üleval EKO kodulehel. Küsimustele vastajaid oli vähem kui mittevastanuid, kuid selget erakondlikku trendi selles eristada ei saa – vastajaid ja mittevastajaid oli pea igas poliitilises grupis.

Mitmest vastusest kumab läbi soov näha keskkonnateemasid senisest olulisemas rollis, sealhulgas majandusvaldkonna otsuste põhikriteeriumina. Suunamuutusi senistes ühiskondlikes valikutes, mis on viinud kiireneva kliimasoojenemise ja elurikkuse kaoni, oodatakse nii laiemast majandusmudeli muutusest, maksusüsteemi täienemisest, üksikisiku igapäevavalikute muutumisest ja selleks suunavate tingimuste loomisest kui ka tehnoloogilisest innovatsioonist. Tajutav on vastajate tahe lahendusi leida ja nende elluviimise nimel tegutseda, kuid selget nägemust konkreetsest tegevusplaanist Euroopa Parlamendi saadikuna kumab vaid üksikutest vastustest.

Keskkonnaprobleemide kriitilisus ja globaalne ulatus selgub ÜRO hiljuti avaldatud kahest põhjalikust raportist. Oktoobris 2018 ilmunud Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) raporti kohaselt on tarvis kiireid poliitilisi otsuseid ning kohest üleminekut taastuvenergiale, et pidurdada inimtekkelist globaalset soojenemist määral, mis hoiaks riskid miinimumi lähedal. Sarnastele järeldustele on jõutud ka nädal tagasi avaldatud Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu (IPBES) raportis, mille kohaselt on koos teiste liikidega ohus ka inimliigi heaolu. Ka see raport kutsub üles kiiretele muutustele majanduses ning poliitilises kultuuris, et pidurdada liigilise ja maastikulise mitmekesisuse kadu, mis viimasel viiekümnel aastal on olnud kiirem kui iial varem inimkonna ajaloos. Praegusel kursil jätkates riskib inimkond puhta joogivee nappuse, kasvava migratsiooni, üldise vaesuse suurenemise ning majanduskasvu pidurdumisega, rääkimata suurtest looduskahjudest. 

IPCC raport: https://www.ipcc.ch/sr15/

IPBES raport: https://www.ipbes.net/news/Media-Release-Global-Assessment




Eelmine
Metsanduse arengukava plaanitav juhtkogu on oluliselt tasakaalust väljas