Yves Tiberghien: Our ability to tinker with nature has outstripped our ability to regulate what we create

Kodanikualgatus „GMO-vaba Eesti” sündis 10. märtsil 2005. Algatuse mõtteks on pakkuda eestikeelset infot GMO-dega seotud probleemide kohta.

Kõige sagedamini räägitakse GMO-dega seoses ilmselt toiduohutusest. Lisaks potentsiaalsetele toiduriskidele on  GMO-dega seotud aga mitmeid teisi võimalikke probleeme – keskkonnariskid, sotsiaalmajanduslikud ohud, õigusalased küsimused ja eetikaküsimused.

Kampaania algatajad usuvad, et Eesti tarbijatel ja põllumeestel on praeguses olukorras mõistlik hoiduda GMO-de kasvatamisest ja kasutamisest, sest GMO-de pikaajalise kasutamise tagajärjed ei ole kaugeltki selged, GMO-de ohutuse uurimise kriteeriumid on puudulikud ning sõltumatuid uuringuid on tehtud väga vähe. Kuid küsimus ei ole ainlt ohutuses: GMO-d on oma olemuselt intensiivse ja mittejätkusuutliku põllumajanduse ja toidutootmise vahendid ja vastuolus sääsva maailmavaate põhimõtetega.
„GMO-vaba Eesti” sarnased algatused on levinud kogu Euroopas. Nende algatuste tulemusena tekkinud GMO-vabad piirkonnad hõlmavad paljudes riikides juba suuri pindalasid. Algatuste põhjuseks on Euroopa Liidu de facto moratooriumi lõppemine, põllumeeste, tarbijate ja keskkonnakaitsjate tugev vastuseis geenmuundatud taimede ja nendest tehtud toidu kasutamisele Euroopa Liidus. Ka Eestis on tarbijad GMO-de kasvatamiseks lubamise suhtes skeptilised*.

Antud kodulehel ei ole püüdtud kõikvõimalikke erinevaid seisukohti välja tuua. Leiame, et on piisavalt teisi huvigruppe, kes tegelevad GMO-de reklaamimisega ja oleme otsustanud, et piiratud ressursi tingimustes võtame enda peale just riskide osas infolünkade täitmise.

* Eesti tarbijad eelistaksid valikuvõimalusel mahetoitu ja on nõus selle eest rohkem maksma, muundkultuuride kasvatamist Eesti põldudel lubaksid range järelevalve all või keelaksid pea 90 protsenti vastanutest, näitab konjunktuuriinstituudi uuring.
http://www.postimees.ee/020505/online_uudised/164607.php